Laos on munkade lõbus paradiis

Ilutulestik templi õuel. FOTO: Indrek Tenno Foto: Indrek Tenno

Myanmari, Kambodža, Tai ja Vietnami vahele mahub kenasti ära lahmakas Laos, mille mahajäänud kuvandiga kaasas käivat salavõlu peenema maitse otsijad sageli ära põlgavad. Aga seda teevad nad asjata. Kuigi see kaunis metsane mägismaa ei ole tänapäeval naabritega võrreldes sama popp matkakoht, on Laos igat sorti algupära otsijatele selle kandi maade hulgas puhas kullaauk.

Eheduse kadumine on tervel planeedil järjest suurem murelaps ja millegi puutumatu leidmine üha keerulisem ja kallim lõbu. Ja kuigi eheduse mõõt ajas muutub, on sel ka selgelt hinnatavaid kriteeriume – näiteks hästi säilinud looduslik metsakooslus või segipööramata külaelu. Just neile viimastele on Laoses ligipääs tõenäolisem ja ka mainimisväärselt odavam kui enamikus suurte pidutsemise Mekadena hinnatud naabermaades.

Eks majanduslikus mahajäämuses võib leida nii valu kui ka võlu, oleneb, mida tahta. Üheks odava maa näitajaks on peetud näiteks just õlle ja kokteilide hinda, mis Laoses jäävad kindlasti rikkamatest naabritest kaugele maha. Sealsele budismile nii omase ausameelsuse näitena võib tuua enneolematu nähtuse, kus baaris õllele hinda peaaegu ei lisata – see pole ju köögis valminud ja selle pakkumiseks ei ole lisatööd tehtud. Ka kohalik transport või ehe laosepärane söök (üldjuhul tunduvalt tšillisem kui naabrite juures, kuna vähesevõitu külaliste vürtsitalumatust pole suudetud veel lõpuni mõista ja omaks võtta) on kättesaadavad lausa naeratama panevate hindadega.