:format(webp)/nginx/o/2018/11/22/11592751t1hd32a.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/01/18/11723101t1haa3f.jpg)
Uute sihtkohtade avastamine ja elamuste järele janunemine on enamiku inimeste jaoks täiesti tavapärane osa elust. Kas reisimisest võib aga sõltuvus kujuneda?
Sotsiaalpsühholoog vastab: kas reisimisest võib kujuneda sõltuvus?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sotsiaalpsühholoogi Michael Breini sõnul võib reisimisest üsna harva sõltuvus kujuneda, kuid jah, seda siiski juhtub. Enda sõnul on ta kohtunud mitme inimesega, kelle reisikihk on nii suur, et sellega kaasnevad probleemid, vahendab Lonely Planet.
«Enamik meist on pühendunud sellistele eesmärkidele nagu haridus, karjäär, suhted, abielu, pereloomine ning pensioniks valmistumine,» rääkis Brein. Lõputu reisimise tõttu võivad need eesmärgid ootele jääda ning sellel on sageli oma hind.
«Ebanormaalset» reisitungi nimetatakse dromomaaniaks, mis 2000. aastal lisati ka «Psüühiliste häirete diagnostika ja statistika käsiraamatusse». Dromomaaniat kirjeldatakse kui kontrollimatut vajadust reisida. Inimesed, kes dromomaania all kannatavad, on võimelised ohverdama oma töö, armastatu ja kindlustunde ning kulutama üle oma võimete – kõike seda vaid selle nimel, et üha uusi elamusi kogeda.
Breini sõnul on ta siiski kohanud väga vähe inimesi, kelle sümptomid vastavad dromomaaniale. Üldiselt on reisimisel ikkagi positiivsed kõrvalnähud: reisimine avardab meie silmaringi, muudab meid avatumaks ja loovamaks ning parendab meie elu mitmel muul viisil.