Reisimine on ülioluline osa minu ja mu abikaasa elust ning meil ei olnud mingit põhjust kohvreid kappi lukustada ka siis, kui saime lapsevanemateks. Ei tekkinud meil kordagi ka mõtet poeg kellegi hooleks jätta ja ise reisile minna – tahtsime olla temaga koos iga päev ning jagada uusi muljeid ja rõõme. Julgen soovitada beebiga reisimist kõikidele noortele emadele, pakkudes siinkohal enda kogemuste põhjal välja selle tegevuse plussid ja mõned soovitused.
Titaga ümber maailma? Miks mitte!
Nüüd on teil selleks raha ja aega. Eesti vanemapuhkuse ja -hüvitiste süsteem on üks paremaid maailmas, see annab ainulaadse võimaluse lõpuks hinge tõmmata ja oma lapsega kvaliteetaega veeta, ilma et kodune rutiin tapaks.
Beebiga reisimiseks sobib pea iga transpordivahend. Esimese välisreisi võtsime ette ühekuuse pojaga, kui sõitsime autoga Tartust Riiga. Teine, juba kahekuusega, viis meid parvlaevaga Stockholmi, ja oli tõeliselt mugav: käruga saab laeval ringi jalutada, käia poes ja kohvikus; lapse magamise ajal rahulikult restoranis õhtust süüa; kui väike nutt tuleb peale, oma kajutisse puhkama minna. Väga hea on titareisiks ka rong: minu poeg sõitis sellega esimest korda kolmekuusena Saksamaal, vahtis mõnuga aknast välja ja ei jooksnud mööda vagunit ringi... sest ei osanud veel kõndidagi.
Beebi lennupileti hind on pea olematu. Sülelapse eest maksate paremal juhul kümme protsenti täiskasvanu pileti hinnast. Sellele võib lisanduda lennujaama- ja mõni muu sümboolne maks, kuid siiski reisib beebi peaaegu tasuta. Alates lapse teisest sünnipäevast see lust ja lillepidu paraku lõpeb, lennufirmad hakkavad nõudma juba 75 protsenti täiskasvanu pileti hinnast või isegi täispiletit.