Maailmaränduri päevik: minu koduks saab nüüd maaliline Andide mäestik

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: Risto Prii

Üle 2500 m läheb temperatuur märgavalt külmemaks ja lõpuks tuli ka soojemad riided välja otsida. Jääb vaid loota, et vihmahooaeg mägedes mulle armuline on ja ma enamjaolt kuivaks jään, kirjutab jalgrattaga ümber maailma rändav Risto Prii.

Salentos otsustasin veeta paar päeva − matkamas käia ja kohviistandustes ringi uurida. Hommikul võeti kogu see rahvas linna keskväljakult džiipidega peale ja asusime Cocora oru poole teele, mis on kuulus oma kõrgete üle mägede kõrguvate palmipuude poolest. Orule ringi peale tegemine tähendas 12 km matka ja viietunnist jalutuskäiku, mis vahepeal ronimise mõõdu välja andis. Vaated olid imelised ja matkaseltskond tore. Pärast lõunat olime tagasi alguspunktis, kust džiibid meid jälle peale korjasid ja linna ära viskasid. Õhtul käisin uute tuttavatega linnapeal söömas ja jõulumeeleolu nautimas. Kuigi jõuludeni veel mitu head nädalat aega, olid kaunistused ammu välja pandud ja isegi jõululaule kuulis päris tihedalt.

Cocora org
Cocora org Foto: Risto Prii
Tagasi üles