Perearst soovitab: mida teha 3 levinud tervisehäda puhul, mis eestlasi reisides kimbutavad

Foto: Pixabay

Reisimisega kaasnevad mitmed ohud, mis on tingitud organismile tundmatust ning uudsest keskkonnast. Nendeks võivad olla erinevad nakkuslikud haigused, toidumürgitus või kuumusest ja päikesest põhjustatud tervisehäired.

Kui kergemad mured mööduvad iseenesest, siis vahel on vaja võtta ravimeid või pöörduda arsti poole. Õige ettevalmistusega on võimalik reisil olles neid ebameeldivusi vältida. Minudoc.ee perearst Kadri Riivik selgitab, mis on need peamised ohud ning kuidas saab nendest maksimaalselt hoiduda.

Mida saab teha enne reisi?

Kui on plaanis reisida Euroopast välja eksootilisematesse piirkondadesse, tasub arvesse võtta, et vajalik võib olla eelnev vaktsineerimine. Näiteks on soovituslik vaktsineerida A-hepatiidi vastu, kui on plaanis reisida Aasiasse või Aafrikasse.

Täiendavat infot saab reisieelse vaktsineerimise kohta perearstilt või pereõelt.

Mis terviseohud kaasnevad reisimisega?

1. Päikesepõletus

Vahel võib tunduda, et nö hooajavälisel ajal reisides on soojamaa päike pehmem. Kõrghooajast on päike kindlasti vähem intensiivne, kuid sellegipoolest on põhjamaise kliimaga harjunud reisilisel vaja kaitsta end ka selle eest.

Lausa kohustuslik on pidevalt määrida peale päikesekaitsefaktoriga kreemi, et vältida naha kahjustamist. Vahel juhtub, et isegi kreemitamisest ei piisa ning tekib päikesepõletus.

Õnneks on võimalik käsimüügiravimitega valu ning põletikku vähendada ning erinevate määretega põletust leevendada. Pea enne reisi nõu perearstiga, et olla sellisteks puhkudeks valmistunud kiirelt tegutsema.

2. Kuumarabandus

Päikesepõletusega võib kaasneda ka kuumarabandus, kuid see võib tekkida ka lihtsalt kõrgetest temperatuuridest ja füüsilisest pingutusest, näiteks matkamine suure palavusega.

Kuumarabanduse peamisteks sümptomiteks on väga kõrge palavik, hingeldamine, südame puperdamine, lihaskrambid ja keha võimetus toota higi, et ennast maha jahutada.

Kuumarabanduse puhul on tegu väga tõsise terviseriskiga, mis võib kaasa tuua raskeid tüsistusi. Sellisel juhul tuleb kiiremas korras kutsuda kiirabi või sõita haiglasse.

Selleks, et vältida, kuumarabandust, soovitame päeva kõige kuumemal perioodil varjuda jahedasse ja tarbida rohkelt vedelikke, sest higistades kaotab keha palju vajalikke aineid.

3. Seedehäired

Teatud piirkondadesse reisides, näiteks Kesk-Aasiasse või Aafrikasse, peab arvestama, et arusaam puhtusest ja hügieenist on erinev sellest, millega oleme Eestis harjunud. Samuti on erinevates maailmaosades leiduvad bakterid erinevad nendest, millega on meie organismid harjuma võitlema.  

Võõras keskkonnas reisides on eriti oluline korralikult käsi pesta, et vältida bakterite sattumist organismi. Samuti soovitame uurida eelnevalt, kas kraanivesi kõlbab juua või eelistada hoopis pudelivett.

Tundlikuma seedetraktiga inimestel on soovituslik paari nädala jooksul enne reisi hakata võtma probiootikume, mida võiks tarvitada terve reisi vältel. See aitab ennetada kõhuhädasid, kuna seedetrakt on heade bakteritega koloniseeritud ja patogeensetel bakteritel on raskem kinnituspinda leida.

Kõhuviirust on võimalik  leevendada käsimüügiravimitega. Kõige tähtsam on tarbida rohkelt vett, et ei tekiks vedelikupuudust. Mõningatel juhtudel on tarvis seedehäiret ravida antibiootikumidega.

Vastavalt sihtkohale on võimalikud ohud erinevad. Konsulteeri perearstiga enne reisile minekut, et olla valmis tegutsema õigesti, kui midagi peaks juhtuma.

Kui ikkagi juhtub, et jääd haigeks või toimub õnnetus ning ei tea, kuidas käituda, on võimalik ka välismaal olles Eesti arstiga ühendust võtta videokonsultatsiooni või telefonikõne vahendusel. Perearst saab anda soovitusi, mis ravimeid võtta ning millal pöörduda juba kohaliku arsti poole.