Mitte kaugel mandripiirist keset Lõuna-Hiina merd toimetab vaba saar Taiwan, kust leiab huvitava tasakaalu lääne ja ida mentaliteetide vahel – sealsetele inimestele on saanud loomulikuks läänelik-pragmaatiline ellusuhtumine, mis oskab hinnata vaba mõttelendu ja ei piira kellegi eneseteostust.
Taiwan on ulmefilm tulevikumaailmast
Seejuures ei ole kusagile kadunud hiinapärased toidud, konfutsionistlikud templid ega chan-budistlik meelelaad. Võrdlus on eriti silmatorkav, kui ollakse varem külastanud suurt kommunistlikku Hiinamaad. Taiwanis võib aimata, milline oleks Hiina siis, kui sealgi oleks tegemist olnud vaba ühiskonna ja vaba arenguga.
Taipei miljonite värvitulede ja jahmatavate hiigelekraanidega kesklinnas kangastub tulevikumaailm ja tekib ohtralt seoseid erinevate tulevikuteemaliste ulmefilmidega või aasiapäraste värvikirevate animateostega. Saar on sobilik nendele, kes hindavad kindlat ulualust koos lõhnavate linadega, korralikku transporti, viisakaid ja rahulikke-õnnelikke inimesi ning puhtaid toidunõusid.
Taiwan on näide saarelise toimimise võimalikkusest kõige paremas võtmes. Hoolimata kõrgest elustandardist on tänavasöök jätkuvalt odav ja armastatud, hinnad on märgatavalt odavamad kui Euroopas (isegi autokütus on kolmandiku võrra Eesti omast odavam), mis saarelisuse vaatenurgast ei ole mitte tavaline (võrrelgem kas või Isandiga). Eraldatus Suur-Hiinast on võimaldanud ka huvitavaid omaarenguid, mille üks näide on kindlasti chan-budismi järjepidev säilimine. Kuigi Hong Kong ja Taiwan on just kui õed, on Taiwani jätkuv pääsemine Puna-Hiina haardest selle maa viimaseks Päris-Hiina kantsiks muutnud.
Taiwan ei ole oma väiksusest hoolimata siiski vaid kiire vahepeatuse maa. Mõni päev lõõgastumist Taipeis annab võimaluse inspireerivaks toidumaratoniks, lõputute ööturgude uurimiseks või lihtsalt vabade ja õnnelike hiinlaste vaatlemiseks taiwaninimelise maitsva õlle seltsis. Täiesti uues ja võõras kultuurikontekstis viibimine mõjub tahes-tahtmata aju vabastava tegurina. Kodus möödapääsmatult tähtsatena tunduvad mustmiljon toimingut, mille ärajätmine ähvardaks kindla katastroofiga, hajuvad Taipei lõdvestavas ja sõbralikus rännumuretuses millekski kaugeks ja tähtsusetuks. Tegevusvälja kinnismõtetest eemal olles võtab reaalsus uued mõõtmed, «kiired» kohustused näivad uue nurga alt vaadatutena veidi naljakad ja igapäevase egotripiga seotud asjaolud teisenevad uude konteksti, kus ootamatult paljastub kõige suhtelisus – ja seda kõike ilma seeni söömata.
Hakkab saama selgeks, et meie meelihullutavad kodutegurid on vaid samavõrd reaalsed kui Polkovniku lese haigused. Aeg ja ruum taanduvad millekski ebareaalseks ja teadvus viibib justkui muutunud (õnne)seisundis. Sellised kogemused on omased nendele rännumaadele, kus kogu õhustik aitab kaasa meeltevabastuse iseeneslikule käivitumisele. Õnneks asubki Taiwan riläksimiskunsti kursuste parimas piirkonnas meie planeedil, milleks on Kagu-Aasia. Taiwan jääb küll veidi eemale sellekandi tavalistest seljakotirändurite radadest, kuid siiski võiks olukorras, kus juba kord ollakse kes-teab-mitmes-kord end Kagu-Aasiasse välja venitanud, teda lõpuks oma reisiplaaniga liita, kuna saar on kõigist sealkandi maadest just parajalt väikse lennumaa kaugusel.
Kuigi Taiwani on õnnistatud maismaapiiri puudumisega suure Hiinaga, ei ole ka seal pääsu punapropaganda sissetungist ja kasulike idiootide või ka teadlike punaõõnestajate olemasolust. Kuna kommunismikatk ei ole meie planeedil kaugeltki näitamas taandumisplaane, siis on ka see üks tegur, miks tasub meie etteaimamatus maailmas võtta vaba Taiwani avastamine õigeaegselt plaani. Juba praegu võib Taipei tänavatel trehvata Puna-Hiina jõulisi demonstratsioone koos punalippude ja näiteks isegi Hitleriks maalitud (vuntsid teevad selle töö alati ära) ja võllastatud Jaapani peaministriga.
Demokraatia on ka siin end sarnaselt Euroopale vabatahtlikult nõrgana näitamas, sest kõige ja kõigi sallimine kui esmapilgul vabamõtlemise möödapääsmatuna näiv olemus võib ka siin ajapikku osutuda vaba ühiskonna hukuks. Pikemas plaanis ei pruugi aidata ka see, et mungad järgnevatel päevadel punaninade miitingukohas palvetavad ja mediteerivad. Hoiatav näide Tiibeti näol on maailmal juba olemas.