/nginx/o/2019/10/25/12686391t1h972c.png)
:format(webp)/nginx/o/2018/11/19/11586475t1h7955.jpg)
Tarbijakaitseamet alustab täna teavituskampaaniaga, mis keskendub reiside müümise ja ostmisega seonduvatele küsimustele lähtuvalt 2018. aastal jõustunud seadusemuudatustest.
Puust ja punaseks: millal on sul uue seaduse järgi õigus reisifirmalt raha tagasi küsida?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Edaspidi on reisijail varasemast suurem õigus saada enne reisi soetamist põhjalikku teavet oma õiguste ja konkreetse teenuse kohta.
Amet rõhutab, et igal turismiteenuseid pakkuval ettevõtjal tuleb üle vaadata oma tegevus, et selgeks teha, kes ta on uue direktiivi valguses. Sellest omakorda sõltub, kas ta on kohustatud esitama majandustegevusteate ja omama tagatist. Nimelt võib uue korra järgi reisiettevõtjaks muutuda samahästi ka majutusteenuse, reisijaveo või muu turismiteenuse osutaja.
Pakettreisi mõiste sai varasemast laiema tähenduse. «Direktiiv käib kaasas muutuvate tarbijaharjumustega, kuna üha enam soovivad reisijad ise oma reise erinevatest teenustest kokku panna. Varem olid pakettreisid vaid need, mille pani kokku reisikorraldaja omal algatusel, siis nüüdsest on pakettreisid ka sellised reisid, mis koostatakse reisija soovil. Seega on reisijale tagatud varasemast laiem õiguste kaitse,» kommenteeris tarbijakaitseameti peadirektor Andres Sooniste.
Direktiiviga tekkis uus mõiste seotud reisikorraldusteenuste näol. Kui ettevõtja hõlbustab reisijal üksikute reisiteenuste valimist ja ostmist eraldi ning nendest ei moodustu pakettreisi, võib tegemist olla seotud reisikorraldusteenustega. Oluline on teada, et seotud reisikorraldusteenuste lepingute sõlmimist hõlbustav ettevõtja on samuti tagatiskohustuslane.
Nii reisijail kui ettevõtjail tuleb teada, et reisiettevõtja peab andma reisijatele enne lepingu sõlmimist standardinfo teabelehe, nagu see on seni tuntud finantssektoris.
«Standardinfo on vajalik seetõttu, et reisijal võib olla keeruline eristada, kas tegemist on pakettreisi või seotud reisikorraldusteenustega, aga tema õigused sõltuvad konkreetsest teenuse tüübist. Reisija õigused ja kaitse ulatus on pakettreisilepingu puhul suuremad kui seotud reisikorraldusteenuste korral,» selgitas Sooniste.
Hea on teada ka seda, et teatud olukordades muutus reisijaile pakettreisilepingust taganemine soodsamaks. Näiteks kui reisikorraldaja tõstab pärast lepingu sõlmimist, kuid enne reisi toimumist, hinda enam kui kaheksa protsenti või kui sihtkohas esinevad vältimatud ja erakorralised asjaolud, siis on reisijal õigus lepingust taganeda ja nõuda kogu makstud raha tagasi. Samasugune õigus on ka juhul, kui reisija ei nõustu reisikorraldaja poolt pakettreisilepingus tehtavate muude oluliste muudatustega.
Tarbijakaitseamet on nii reisijaile kui ettevõtjaile loonud kampaaniaveebi https://ostatargalt.ee/puhkatargalt/, kus seletatakse põhiline teave mõlemale sihtgrupile lahti. Samuti saab igaüks seal kontrollida huvipakkuva reisiettevõtja tagatist.
Amet on reisiettevõtjaile uusi nõudeid põhjalikult lahti seletanud ka oma kodulehel ettevõtjaile, kus muuhulgas räägitakse täpsemalt ka kontaktpunktist, tagatisest ja kogumüügi aruandest. Lehelt leiavad ettevõtjad ka hulgaliselt juhendeid. Amet on reisimisega olulisima teabe, sh direktiiviga seonduva, lahti kirjutanud ka tarbijaile suunatud leheküljel.