Pruudirööviks liiga vanal turistil on Kõrgõzstanis avastamist ja eneseületamist küllaga

Kui mägedes on hiljuti vihma sadanud, siis on sellises sängis vesi sogane. Kui aga varem selge vesi muutuks järsku mudaseks, siis on see ohumärk, et varsti võib tulla suurem üleujutus ja targem on kanjonist plehku pista. Foto: Egle Truska

Kui sul on aega kolm nädalat, et minna vabalt valitud sihtkohta, siis kuhu läheksid? Veidi ka eelarvet silmas pidades leidsime sõbrannaga, et seekordne reisisihtkoht võiks olla midagi eksootilisemat, kui Euroopast võib leida – olen ma ju praeguseks juba kolm korda läbi Euroopa hääletanud ja justkui sõltlane, kes otsib iga reisiga suuremat doosi.

Esimesed päevad veetsin Almatõs, mis oli üllatavalt ilus linn: palju parke, purskkaeve, roose ja rohelust. Naljakal kombel olid tavalised linnapargid väga kenad ja hooldatud, samas kui botaanikaaias küsiti sissepääsuks üks euro, aga pigem tundus koht olevat mõni suvaline võserik. Väljendasin imestust linna modernsuse üle ka sohvasurfamise portaali kaudu leitud võõrustajale, kelle juures ööbisin lausa viis ööd. Võõrustajaks olnud neiu naeris, et Euroopas vist arvataksegi, et kasahhid magavad ainult jurtades (ümmargused telgid). Mõeldes tagasi vestlustele välismaalastega, tuleb tõdeda, et ka nemad mõtlevad vist Eestist kui millestki arhailisest. Kuidas need eelarvamused küll tekivad? Samuti pani mind imestama, et Kasahstanis on kohustuslik koolis käia 11 aastat, millest viimased aastad saab valida keskkooli ja kutsehariduse vahel, kuid valima peab.

Kohe pärast Kesk-Aasiasse jõudmist saatis õde mulle artikli, mille kohaselt toimuvad Kõrgõzstanis pruudiröövid. Uurisin kohe, kas ka minul on oht röövsaagiks langeda. Äkki saadetakse poole aasta pärast kaamelid vastukaubana Eestisse? Õnneks selgus, et röövsaagiks langemise jaoks olen ma juba liiga vana, aga igaks juhuks hoidsin ikkagi valeabielusõrmust sõrmes (mitte et see oleks lõputuna näiva bussisõidu ajal tüütu meesterahva seltskonna meeldivamaks muutnud).