Pooleaastane joogapuhkus Aasias sundis kohanema ekstreemsete oludega

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Päevad Nepalis möödusid matkates ja looduse ilu nautides, õhtud aga magamiskotti pugenuna suust kerkivat auru jälgides.
Päevad Nepalis möödusid matkates ja looduse ilu nautides, õhtud aga magamiskotti pugenuna suust kerkivat auru jälgides. Foto: Artur Lauri Erakogu

Joogapuhkus! Juba ainuüksi see sõna tõi kujutlustesse palmid, merelained, idüllilised shala’d ja sügava rahutunde. Rännakut ilmestasid tegelikult küll pisut teistsugused pildid, aga võin käsi südamel öelda, et käisin siiski joogapuhkusel, olgugi et meeliülendava idüllina ei pruukinud see pealtnäha paista.

Mul oli seljakotis imeõhuke tumesinine joogamatt, ja vahel tundub, et see oli mu kõige väärtuslikum vara, sest seda läks tõesti vaja. Ühelgi varasemal reisil pole ma oma kaaslaseks valinud joogamatti, sest olen elanud lootuses, et harjutuse saab kirja ka selleta, aga mingil põhjusel on need hetked joogaharjutuste seltsis ikkagi üürikeseks jäänud. Ainult joogapuhkus Berliinis Taylor Hunti käe all oli kõigil viiel päeval täidetud joogaga. Tagantjärele meenutades polnud see kindlasti puhkus. Ma pole kunagi nii palju vaeva näinud ning ühtlasi meeletutest toidukogustest hoolimata kilosid kaotanud.

Tagasi üles