Maailmaränduri päevik: grillisime vulkaani otsas laava kuumuses vahukomme

Vulkaani otsas Foto: Risto Prii

Hommikul organiseerisin endale külastuse Pacaya vulkaani otsa. Kogusime hosteli rahva kokku ja peale paaritunnist ronimist jõudsime ka kohale. Kahjuks ei olnud ilm just kiita. Terve teekond möödus vihmasajus ja tihedas udus. Seekord jäid siis ilusad vaated vulkaani otsast ära. Vähemalt saime laava kuumusel vahukomme grillida, kirjutas jalgrattaga ümber maailma rändav Risto Prii.

Bussisõit kestis 19 tundi ja viis mind läbi El Salvadori ja Hondurase. Jätsin hosteli rahvaga hüvasti ja jäin kella kahe ajal öösel väljuvat bussi ootama. See jõudis kohale väikse hilinemisega ja hirmuga vaatasin, kuidas mu ratas nööride abil katusele kinnitati. Lootsin vaid, et härrad on seda ennegi teinud ja ratas elusalt kohale jõuab.

Hea uudis oli, et meie minibuss oli praktiliselt tühi ja sain laiutada palju soovisin. Seda hetkeni kui El Salvadori jõudsime. El Tuncost tuli peale kamp surfareid ja hetkega oli buss täis. Pagasi kuhi katusel aina kasvas ja mu ratas tõsteti ilusti surfilaudade otsa. See oli natuke hirmus vaatepilt, aga tundus tegevat nalja ka bussijuhtidele.