:format(webp)/nginx/o/2018/10/30/11536314t1h7a29.jpg)
Meigo Märk on juba neljandat aastat jalutades reisinud ning vapper noormees plaanib jalgsi tervele maailmale tiiru peale teha. 20. oktoobril jagas Meigo aga rõõmustavat uudist, et ta on oma rännakul leidnud armastuse ja abiellus vietnamlanna Sâmiga. Peagi plaanitakse koos maailmarändu jätkata. Palju õnne, Meigo!
/nginx/o/2018/10/30/11536317t1h29a3.jpg)
Meigo pani oma armastuse leidmise loo ka kirja:
«2016. aasta detsembris olin kahe ja poole aastaga jalutanud 19 erinevas riigis kokku 13 000 kilomeetrit ning jõudnud pika ümber maailma jalutamisega Vietnami pealinna Hanoi lähedale. Vietnami pealinnast oli mul plaan edasi jalutada Hiina suunas.
Vormistasin ja ootasin pea kuu aega Hiina viisat, mida mul ei õnnestunud saada. Muutsin oma pika jalutamise marsruudi ümber. Hiina poole jalutamise asemel hakkasin jalutama Lõuna-Vietnami suunas. Hanois viisa ootamise ajal kohtusin ma vietnami neiuga, kelle nimi on Nguyễn Thị Sâm.
/nginx/o/2018/10/30/11536319t1ha806.jpg)
Sâm oli minu kohta lugenud juba ühest Vietnami ajakirjast ning ütles mulle, et see pikk ümber maailma jalutamine, millega ma tegelen, on väga erakordne ja et ta sooviks millalgi mõnda aega koos minuga jalutada. Ma proovisin teda veenda, et see väga ekstreemne jalutamine on meeletult suur pingutus – nii füüsiliselt, emotsionaalselt kui mentaalselt.
Väga vaevaline rännak, mis on täis mitmeid ebamugavusi: sadu öid telgis magamist, kõrbekuumust, nälga, janu, vihma, lund, higi, pisaraid; väga suuri pingutusi, välimisi ja sisemisi katsumusi. Sâm proovis mind vastu veenda, et ta on väga tugev ja näitas mulle oma eelneval nädalavahetusel joostud maratoni fotosid.
Kuna ka mulle meeldib joosta, küsisin temalt, kas ta oleks nõus, kui ma hakkaksin temaga koos hommikuti jooksmas käima. Ma ootasin niikuinii Hiina viisat ning ainult paigal olles, süües palju riisi ja tofut oleks hiljem jalutamise jätkamine olnud üpris vaevaline. Parem oleks hoida oma head jalutamise vormi ja teha ootamise ajal trenni.
Sâm oli nõus ning me hakkasimegi varahommikuti koos jooksmas käima. Viie kilomeetri pikkused jooksud muutusid peagi 15 kilomeetri pikkusteks ning mõne nädala möödudes muutusime me aina lähedasemaks ja lähedasemaks.
/nginx/o/2018/10/30/11536327t1h3342.jpg)
Peatselt ma siiski jätkasin seda pikka ümber maailma jalutamist. 4. jaanuaril 2017. aastal saatis Sâm mind Hanoi linnast jalgsi välja – jalutasime tol päeval koos üle 22 kilomeetri. Hüvasti jättes nutsime me mõlemad kontrollimatult, arvates, et me teineteist enam ei näe.
Suures südamevalus ja vaevalise hingamisega liikusin sammhaaval oma armastatust eemale. Järgneva ühe aasta jooksul (jaanuar 2017 – jaanuar 2018) tuli Sâm minuga kohtuma täpselt kümme korda – kaks korda bussiga ja kaheksa korda lennukiga neljas eri riigis.
Sâm kogus raha ning kasutas kogu oma raha lennupiletite ja muude reisikulude tasumiseks. Tuli mõneks päevaks minu juurde, et koos olla ja koos rännata ning siis lendas Hanoisse tagasi.
Praeguseks oleme me koos jalutanud juba üle 740 kilomeetri viies erinevas riigis: Vietnam, Kambodža, Malaisia, Singapur ja Indoneesia. Terviseprobleemide tõttu pidin ma Indoneesias pika ümber maailma jalutamise pausi peale panema, olles jalutanud kokku 22 riigis täpselt 20 000 kilomeetrit, milleks kulus mul 4 aastat ja 3 kuud.
/nginx/o/2018/10/30/11536321t1h5f59.jpg)
Käesoleva aasta 20. oktoobril astusime me koos väga suure ühise sammu – me abiellusime! Meie suurde Vietnamis toimunud pulma tulid Euroopast minu isa Margus, ema Marje, õde Kristi, tädi Ingrid ja sugulased Eha, Kristina ja Linda – kokku seitse inimest. Kohalikke vietnamlasi oli pulmas üle 220.
Sâm on õpetanud mulle, kuidas vähem viriseda. Kuidas olla rohkem rõõmsameelne, näha olukordade koomilist poolt, kuidas rohkem naeratada ja naerda. Kuidas uskuda oma headesse unistustesse, iseendasse, oma võimetesse ning töötada, töötada, töötada nende heade unistuste loomise jaoks.
Kuidas mitte anda alla, vaid säilitada alati lootus ja hea usk. Kuidas palvetada ja veel kord palvetada ning palvetada. Kuidas küsida abi. Kuidas uskuda täiesti ootamatutesse äkilistesse imedesse ning nende imede abi kogeda.
Kuidas näha meie isekaid, uhkeid, negatiivseid iseloomujooni, kuidas neid aktsepteerida ning positiivsustega ületada ning asendada. Kuidas lahkelt jagada seda, mis meil on. Kuidas osta sadade kaupa turult elusaid kalu ja teokarpe ning siis neid vabastada templite lähedal olevatesse tiikidesse, aidates nende olendite eluiga pikendada. Kuidas hoolida rohkem.
/nginx/o/2018/10/30/11536323t1h3093.jpg)
Kuidas koguda raha, et osta ja jagada süüa eri riikide tänaval elavatele inimestele. Kuidas kogeda kõige olemasoleva sügavamaid sisemisi ühendusi ja ühtsust – kuidas armastada. Kuidas joosta täispikka mägimaratoni.
/nginx/o/2018/10/30/11536325t1hba5c.jpg)
Kuidas vähem haiget teha. Kuidas teineteist rohkem austada, väärtustada, toetada, aidata, inspireerida, motiveerida, julgustada, rahustada, valgustada, üllatada, rõõmustada. Kuidas koos pingutada, mitte anda alla. Kuidas muutuda paremaks, õnnelikumaks ja tugevamaks.
Teeme Sâmiga juba ühiseid plaane, kuidas tulevikus seda pikka ümber maailma jalutamist koos jätkata. Plaan on läbida veel vähemalt 20 000 kilomeetrit, et minul täituks kokku 40 075 kilomeetrit jalutamist, mis on planeet Maa ekvatoriaalse ümbermõõdu pikkus. Hoolin, armastan ja olen tänulik!
/nginx/o/2019/10/25/12686391t1h972c.png)