Raport: Inglismaal jäi drooni ja lennuki kokkupõrkest puudu kolm meetrit

Droon. Foto: Vadim Savitsky/POOL/TASS/Scanpix

25. juunil leidis Londonis Heathrow’ lennujaamas aset juhtum, kus Virgin Atlantic Dreamlineri piloodid märkasid, et lennuki lähedale lendas droonilaadne ese. Nüüd avaldati raport, kus kinnitati, et lennukit lahutas kokkupõrkest drooniga vaid kolm meetrit.

Virgin Atlanticu lennuk oli maandumas Londoni Heathrow’ lennujaama ning oli parasjagu 975 meetri kõrgusel, kui selle lähedale lendas droon, kirjutas Airlive.net.

264 reisijat mahutav Boeing 767-9 Dreamliner lennuk lendas üle Clapham Commoni linnaosa, kui kokkupõrge drooniga napilt olemata jäi. Lennuki kiirus oli sel hetkel 402 kilomeetrit tunnis.

Raporti koostas Suurbritannia napilt ära jäänud lennuõnnetusi uuriv amet UKAB, kelle sõnul lendas droonisarnane objekt lennuki paremast tiivast veidi allpool. Kokkupõrkest lennuki mootoriga jäi puudu kolm meetrit.

Intsidendi tõsidust hinnati kategooriaga A, mis tähendab, et oli tõsine oht kokkupõrkeks. UKAB juhatuse hinnangul mängis õnnetuse ärahoidmisel peamist rolli piloodi ettenägelikkus.

Suurbritannia lennuameti andmetel ei olnud enne seda juhtumit riigi õhuruumis mitte kunagi droon ja lennuk üksteisele nii lähedale sattunud.

Virgin Atlantic kinnitas, et selline vahejuhtum leidis aset ning kutsus üles nõudeid droonidele karmistama.

Droonid on probleem ka Eestis

Eesti lennuameti kommunikatsioonijuhi Marelle Pihlaku sõnul on ka Eestis olnud olukordi, kus droone on õhusõidukite väga lähedale lennutatud. Viimatine näide pärineb selle aasta juunist, kui Vikipalu põlengule appi läinud politsei- ja piirivalveameti helikopter sattus mõnekümne meetri kaugusele sündmust kajastanud Kanal 2 ajakirjaniku lennutatud droonist.

Sel korral oli tegemist kommunikatsiooniveaga, kuid Pihlaku sõnul lennutatakse keelatud alas droone tihtipeale kas teadmatusest või siis täiesti tahtlikult, mis võivad kujutada endast suurt ohtu. 

Pihlak võrdleb õhuruumi maanteega, kus mõlemas kehtivad kindlad reeglid, millest kõigi ohutuse tagamiseks tuleb kinni pidada. 

«Kui maanteel põrkavad kokku sõiduauto ja raskeveoauto, siis saavad sellest mõjutatud tavaliselt ainult need kaks autot. Aga kui see juhtub õhus, siis on inimesi rohkem. Veelgi enam, kui juhtub õhus, siis sellega pole veel õnnetus läbi. Nad kukuvad alla ja võivad omakorda põhjustada õnnetuse. Ehk tegelikult risk või õnnetus võib kahekordistuda ja sellepärast on siin ka kõikvõimalikud reeglid,» selgitas ta.

«See, et lennukiga lendamine on praegu kõige ohutum liiklemise viis, ongi sellepärast, et kehtivad hästi karmid reeglid,» lisas Pihlak.

Eestis tuleb drooni lennutamise sooviga kõigepealt uurida lennuameti leheküljelt, kas oled kontrollitud või kontrollimata õhuruumis. Kõik Eestis olevate suuremate lennujaamade ümbrused, Tallinn ning suur osa Harjumaast on kontrollitud õhuruum, mis tähendab seda, et drooni lennutada soovides tuleb kõigepealt saada selleks lennuameti luba.

Kuigi lennutamise luba kehtib aasta aega, tuleb enne igakordset lennutamist oma soov taas lennuametiga kooskõlastada. Selleks tuleb oma soovist lennuametile teada anda kolm tööpäeva ette.

Kontrollimata õhuruumis tohib ilma lennuametiga kooskõlastamist drooni lennutada kuni 150 meetri kõrgusel. 

Pihlak rõhutas, et sellised reeglid on tehtud vaid kõigi turvalisuse tagamiseks, mitte kellegi kiusamiseks ning nentis, et paraku on ikka inimesi, kes lennuametit oma drooni lennutamise soovist ei teavita.