Hispaanlased hakkavad prognoosi kohaselt elama kauem kui ükski teine rahvus

Hispaania flamencotantsija Foto: RAUL CARO CADENAS / EPA/ Scanpix

Kui praegu elavad kõige kauem jaapanlased, siis uue prognoosi kohaselt, lähevad hispaanlased neist peagi ette.

Tervise mõõdikute ja -hindamise instituut (IHME) andis välja uue maailma rahvaste eluea pikkust hindava raporti, mille kohaselt lähevad hispaanlased 2040. aastaks juhtima, kirjutas Travel+Leisure. 

2040. aastal on hispaanlaste oodatav eluiga 85,8 aastat, mis teeks neist kõige pikema elueaga rahva. Jaapanlased jääksid 85,7 eluaastaga napilt teiseks ning singapurlased tuleksid 85,4 eluaastaga kolmandale kohale.

Arenenud majandusega riikidest on kõige suuremat eluea langust oodata USA elanikel, kes langevad 43. kohalt 64. kohale. Ameeriklaste keskmine oodatav eluiga on 2040. aastal 79,8 aastat, samal ajal kui enamikes riikides eluiga pikeneb.

«See, kas näeme märkimisväärset edasiminekut või hoopis stagnatsiooni sõltub sellest, kui hästi tervishoiusüsteemid tegelevad peamiste terviseprobleemidega,» sõnas uuringu üks autoritest ja IHME juht Kyle Foreman. Sellegipoolest nentis ta, et maailma tervise tulevik ei ole ettemääratud ning selles võib veel palju muutuda. 

Raporti koostamisel mängisidki riikide tervishoiusüsteemid olulist rolli. Hispaanias näiteks on tasuta tervishoiuteenus, mis oli ka üks põhjustest, miks maailma terviseorganisatsioon (WHO) on hinnanud selle maailma paremuselt seitsmendaks.

Uurijate hinnangul on suurimaks ohuks inimese tervisele ja eluea pikkusele faktorid, mis on meie endi kontrolli all. Nendeks on ülekaalulisus, tubakatoodete ja alkoholi tarvitamine, kõrge veresuhkur ja vererõhk.

Washingtoni Ülikooli IHME juht Dr. Christopher Murray sõnul on Hispaania just nendes faktorites edukas. «Tubakas on koht, kus nad võiksid teha aremini. Aga praegune oodatav eluiga on väga hea,» sõnas Murray. 

Kõige lühema oodatava elueaga inimesed elavad Aafrika lõunaosas riigis nimega Lesotho. Seal elavad inimesed 2040. aasta prognoosi kohaselt vaid 57,3 aastaseks. 

Murray lisas, et ebavõrdsused jäävad jätkuvalt suureks, kuigi lõhe parema ja halvema vahel riikides veidi väheneb. Paljudes riikides jääb elanike sissetulek endiselt väikeseks, haridustase madalaks ning surm varajaseks. Sellegipoolest saaksid riigid Murray hinnangul inimestel aidata peamisi terviseriske, nagu suitsetamine ja kehv dieet, vähendada.

Kogu raport on leitav SIIN.