Müsteerium on lahenemas: selgus Lihavõttesaare kujude asukoha põhjus

Lihavõttesaare moai kujud Foto: Aliaksei Skreidzeleu / PantherMedia / Scanpix

Rapa Nuil ehk Lihavõttesaarel on hiiglaslikud moai kujud, mille päritolu ja nende liigutamise võimalikkus on olnud teadlaste uurimisobjektiks juba sajandeid. Teadlased usuvad nüüd, et kujude eesmärgiks oli märgistada joogivee asukohti.

Eraldatud Rapa Nui saarel on ligi 900 suurt kivikuju. Enamik neist on saare rannikuosa lähistel ning nad ehitati ligikaudselt 1200 ja 1600 aastate vahel, kirjutas news.com.au.

New Yorgis asuva Binghamtoni ülikooli teadlased usuvad, kujude asukoht märgistab kohti, kus leidub joogivett.

Antropoloog Carl Lipo tahtis teada, kuidas Rapa Nui elanikud suutsid sedavõrd piiratud ligipääsuga joogiveele ellu jääda, mistõttu pandi kokku meeskond, kes hakkas kaardistama põhjavee asukohti saare rannikuosas.

Lipo jaoks oli mõistatuseks, kuidas suutsid ligi 15 000- 20 000 inimest saarel ellu jääda, kus polnud ei nähtavaid allikaid ega jõgesid ning ka sademete hulk on madal.

Läbi viidud uuringu kohaselt, mis ilmus ka Hüdrogeoloogia ajakirjas, oli Rapa Nui elanike ainus võimalus ellu jääda juua soolakat põhjavett, mis on külla mageveest soolasem, kuid mitte nii soolane nagu merevesi. Põhjavett leidub aga saarel peamiselt just ranniku piirkonnas. 

«Kaks välitööd näitavad tohutut hulka soolaka, kuid joodava põhjavee asukohti ranniku piirkonnas,» seisab uuringus.

«Kuigi rannikuäärse põhjavee allikad on kehva kvaliteediga, olid need ilmselt elanike vajadusi piisavalt rahuldavad, tänu millele nad suutsid ehitada ka need suurejoonelised kujud, mille poolest Lihavõttesaar kuulus on,» oli uuringus kirjas.

Kuni üheksa meetri pikkustel kujude püstitamisel usutakse olevat religioossed või poliitilised põhjused.

«Nüüd, kui me teame joogivee asukohti, on kujude ja teiste monumentide asukoht tohutult loogiline: nad on püstitatud paikadesse, kus joogivesi on kohe saadaval,» selgitas Lipo.

«Õnneks voolab maa-alune põhjavesi allamäge ning väljub maapinnale täpselt seal, kus poorne põhjakivim kohtub ookeaniga,» sõnas ta ning lisas, et mõõna ajal, kui meri taandub, saavad inimesed just nendest punktidest joogivee kätte. 

Teadlased proovivad nüüd jätkata moai kujude ning joogivee asukoha vahel seoste leidmist, mis aitab ehk edasi müsteeriumi lahendamisel, mis ikkagi kadunud tsivilisatsiooniga juhtus ning kuidas nad oma kujusid ehitasid.

Arvatakse, et Rapa Nui elanikud hukkusid eurooplastest avastajate tulekuga, kes tõid kaasa erinevaid haigusi.

Saare ajaloos on märgitud, et jäi mulje, justkui kohalikud elanikud «jõid merevett» ning arvati, et see oli põhjavee kadumise ilminguks.

«See info heidab valgust nende kogukondade elutingimustele,» sõnas Lipo ning lisas, et kogukonna käitumine aitab mõista üldisemaid tingimusi, mis olid vajalikud koostööks grupitasandil. «Olgu siis tegemist mineviku või tänapäeva ühiskonnaga,» ütles ta.

Lipo usub, et nad on nüüd «ahvatlevalt lähedal» kogu saare müsteeriumi pusle kokkupanekuks.