/nginx/o/2018/11/07/11554891t1h33f7.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/10/10/11485108t1h5461.jpg)
Juulis kirjutas Postimehe reisiportaal Kreeka saartel turiste vedavate eeslite probleemist, kes kogukamate külaliste tõttu suisa kehavigastusi saavad. Nüüd otsustas riik eeslisõidu aga ülekaalulistele keelata.
Kreeka keelas eeslisõidu tüsedatele turistidele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kreeka keelas ülekaalulistel turistidel eeslisõidu pärast seda, kui loomaõiguslased tõestasid, et lõbusõiduks kasutatavatel eeslitel on nii selgroovigastused kui ka lahtised haavad, kirjutas Daily Mail.
Aktivistid väitsid, et järjest ülekaalulisemate turistidega on eeslid sunnitud kandma üha raskemat koormat ning samal ajal töötama pikki tunde seitse päeva nädalas ilma varjualuse, puhkuse ja veeta.
Pärast seda, kui fotod Santorini kitsastel tänavatel kõndivatest väärkoheldud eeslitest massiliselt maailma väljaannetesse levisid, otsustasid Kreeka seaduseloojad, et midagi tuleb loomade aitamiseks ette võtta.
Kreeka maaelu arengu ja toidu ministeerium avaldas pärast juulikuist kõrgendatud tähelepanu probleemile uue eesleid puudutava reeglistiku.
Nüüd on seadusega keelatud Santorini eeslite selga lubada raskemat inimest kui 100 kilogrammi või üks viiendik looma kehakaalust.
Valitsuse teadaandes toodi välja mitu eeslite õigusi puudutavat punkti:
«Töötava hobuslase omanikud peavad veenduma, et looma tervislik seisund on hea. Nende töö- ja magamispaikades kasutatavaid materjale tuleks ka desinfitseerida.»
«Mitte ühelgi juhul ei tohi kasutada loomi, kes on tööks sobimatud, ehk haiged, vigastatud, tiined või kehvalt hooldatud kapjadega loomad.»
«Loomadele tuleb pakkuda sobivat ja küllaldases koguses toitu ning värsket joogivett iga päev ning need peavad olema anumates, mis ei ole saastunud ja mida puhastatakse vähemalt kord päevas.»
«Töötavate hobuslaste selga ei tohi panna nende suurust, vanust ja füüsilist seisundit arvestades liiga rasket koormat. Koorem ei tohi ületada 100 kilogrammi või ühte viiendikku looma kaalust.»
Santorini saar on tuntud oma mägise maastiku poolest ning eesleid on traditsiooniliselt kasutatud transpordivahendina paikades, kuhu sõidukid ligi ei pääse.
Juunis väitsid loomaõiguslased, et tüsedate turistide plahvatusliku kasvu tõttu on kohalikud eeslipidajad hakkanud eesleid hobustega ristama, et loomad jaksaks suuremat kandamit tassida.
«See on väga suur samm, ma arvan, et kogu meie raske töö tasus end ära,» sõnas üks Santorini õiguste eest seisnud Ateenast pärit vabatahtlik Elisavet Chatzi.
«Selline olukord Santorinil on jätkunud juba mitu aastat ning seda ei saa lahendada ühe päevaga,» nentis ta ning lisas, et nad võitsid selle võitluse, kuna teema võttis üles rahvusvaheline meedia.
«Pärast uute seaduste avaldamist räägiti mulle, et ühte turisti vedas mäest üle kolm erinevat eeslit, et mitte neid liigselt väsitada,» kirjeldas Chatzi.
Loomade õiguste eest võitlev Peta alustas samuti petitsiooni «Santorini eesleid väärkoheldakse ning kasutatakse kui taksosid: palun aidake neid!»
Hoolimata positiivsest tulemusest, on mitmed kampaanias osalenud aktivistid veendunud, et tegelikult pole palju saarel muutunud ning endiselt on veel pikk maa minna.
«Me olime reeglistikuga nõus, sest meie organisatsiooni eesmärk on dialoogi alustamine ning probleemide valgustamine,» sõnas Direct Action Everywhere organisatsiooni Ateena haru juht Maria Skourta.
«Aga meie eesmärk ei ole orjade elude paremaks muutmine, vaid nende täielik vabastamine,» sõnas Skourta ning lisas, et kuigi lõpetatakse ülekaaluliste turistide vedamine, peavad eeslid siiski tassima tsementi ning muud sorti rasket kandamit.