AirBalticu tegevjuht: meie jaoks on Nordica ikka Poola LOT

AirBalticu tegevjuht Martin Gauss Foto: Raul Mee/ Mollusk Media/ Scanpix

Seoses paavsti visiidiga külastas Eestit ka airBalticu tegevjuht Martin Gauss, kes rääkis intervjuus Postimehele lennufirma siinsetest plaanidest ning tulevikuvaadetest.

Keda peab airBaltic oma suurimateks konkurentideks nii rahvusvaheliselt kui ka kitsamalt Eestis?

Rahvusvaheliselt on esimene konkurent Ryanair, selle järel Wizzair, Norwegian ja paljud paljud teised väiksemad lennufirmad. Kui küsid Eesti, kohta, siis on see ikka Nordica või LOT. Meie kutsume seda ikka Poola LOTiks.

Baltimaades on hea võistelda, sest suures plaanis ei ole siin kohapeal meil suurt konkurentsi ja ka reisijate hulk pole siin niivõrd suur. Meie peamised konkurendid on teised vedajad, kel on rohkem reisijaid.

Arvestades, et Eestis on rahvuslik lennufirma siiski Nordica, kuidas plaanib airBaltic eestlaste südameid võita? Nordica lendab ka Tallinnast oluliselt rohkematesse sihtkohtadesse.

Kui mina [airBalticus] alustasin ja kui siin oli veel endiselt Estonian Air, tulin ma 2015. aastal Eestisse ja esitlesin meie plaani, et ühel päeval lendame Tallinnast 11 sihtkohta. Nüüd me teame juba, et järgmisel aastal avame Tallinnast 12. sihtkoha.

Me ei ole veel eestlaste südameid võitnud, aga usun, et ajapikku me selle saavutame. Sest me näitame, et me viime oma lubadused täide ning pakume programmi, mille sarnast Baltikumis pole.

Meil on Eestis baseeruv lennuk ning meie töökoormus siin kasvab oluliselt veelgi järgmisel aastal. Me avasime uusi liine Tallinnast sel aastal, avame ka järgmisel. Meil on kõige tänapäevasemad lennukid ning pakume eestlastele ühenduvust, mida teised ei suuda, muidugi arvesse võttes ka Riiat.

Meie rolliks on olnud olla Baltimaade lennufirma Balti riikide jaoks ja seda me oleme. Me keskendume muidugi eriliselt Eestile, sest eestlastel on mitte Estonian Air, aga Nordica. Seda opereerib LOT Polish, seega meie jaoks see on LOT Polish. Sest kui vaatad lennuliiklussüsteemi ja seda, mis toimub, siis LOT Polish on Varssavis turgu üle võtmas. Meie seda ei tee ning meie lubame airBalticut hoida Baltimaade lennufirmana. Eestis suurendame lendude mahtusid, nii et usume, et küsimus ongi mahus ning peagi oleme Eestis reisijate arvu poolest esikohal. Südamed tulevad ajaga.  

Peagi jõuab Eestisse veel üks alaliselt siin baseeruv airBalticu lennuk. Kuhu hakkab lendama uus lennuk?

Me avame sügisel kaks uut liini ning avame veel. Alates kevadest lendame siit Malagasse. Brüssel ja Kopenhaagen on tulekul. Hakkame pakkuma samu ühendusi siit, mida varem sai vaid Riiast. Teeme sama ka Vilniuses. Meie kontseptsioon on, et võtame sihtkohad olulisematesse linnadesse, kuhu eestlased lendavad kõige rohkem ja loome sinna otseühendused. Sellel, kui palju lende me hakkame pakkuma, ei ole mingit limiiti.

Lendame nii palju, kui konkurents lubab ja kuni saame seda teha kasumlikult. Meil ei ole kindlat plaani, et avame Eestist kindla arvu liine, nagu ütlesime 2015. aastal. Muutsime oma äriplaani ning 2025. aastaks tuleb siia 18 uut Airbusi lennukit. Eestit hakkavad niisiis teenindama ainult Airbusi lennukid. Ma mäletan, et Eesti meedia ei uskunud 2015. aastal, et avame 11 otselendu Tallinnast ning see oli eeldusel, et Estonian Airi enam pole. Me ei oodanud, et tuleb uus lennufirma, mis nüüd juhtus. Aga siin me oleme 2018. aastal, meil on 12 liini Tallinnast ja tuleb juurde. Ka uusi lennukeid tuleb juurde.

Me vahetame kõik vanad lennukid uute vastu välja ning kui oleme saavutanud kindla uute lennukite arvu, siis hakkab tulema ka rohkem lende. Praegu on meil endiselt palju muutusi käsil. Eile (24. septembril) jõudis kohale 12. Airbus, meil on veel endiselt 11 Boeingut, 12 turboproppi. Juba praegu on nüüd meil kõige rohkem just uusi Airbusi lennukeid. 2–3 nädala pärast saabub veel üks lennuk ning enne aasta lõppu veel üks, mis teeb kokku 14. Boeingud on meil ka veel järgmisel aastal ning 2020. aastal jätame lõpuks Boeingud, kuna enne nende hülgamist vajame veel neid kasvuks. Turboproppidest loobume 2022. aastaks.

Ütlesite, et kui olete välja vahetanud kindla arvu vanu lennukeid, alles siis tekib ka kasv. Millal see teie hinnangul juhtub?

Kasv toimub ikkagi juba ka praegu, sest me hoiame veel Boeingud alles. Selle aasta lõpuks on meil 34 lennukit ja järgmise aasta lõpuks 40. Nii et mõned lennukid me jätame, aga plaanime endiselt mahult kasvada aastas 20 protsenti.

Milliseid üldisemaid muutusi näete lennunduses ning milliste muutustega peaksid reisijad arvestama?

Ma arvan, et oleme praegu konsolideerimise ehk sulandumise faasis, nii nagu on juhtunud USAs. See tähendab, et suuremad lennufirmad võtavad turul enda alla väiksemad lennufirmad ning kokku jääb arvuliselt vähem, kuid mahuliselt suuremad lennufirmad. See trend jätkub.

Praegu näeme odavlennufirmasid nii lühi- kui ka pikamaalendudel ning ka see trend jätkub. Pikamaalendude odavlennufirmad on muidugi veel uus asi, aga see tundub olevat väga edukas. See on midagi sellist, mis võib tuua [lennufirmale] tohutut kasvu, kuna nõudlus pikamaalendude järele on endiselt suur. Praegu räägime ainult üleatlandilistest lendudest, aga kui võtta see sama mudel ja panna see tööle ida pool, on seal rohkesti potentsiaali.

Räägitakse üha kasvavatest kütusehindadest ning reisijate arvu kasvust. Mida võime oodata juba 2019. aastal?

Mina vaatan pikemas perspektiivis. Prognooside kohaselt järgmise 18 aasta jooksul reisijate arv kahekordistub. Meil on maailmas täna 4 miljardit reisijat aastas, seega ennustuse kohaselt saab siis olema reisijaid kaheksa miljardit. See tähendab, et ka Eestis reisijate numbrid kahekordistuvad, tahame me seda või mitte, sest inimesed soovivad üha rohkem reisida.

Selle aja jooksul kütusehinnad kõiguvad üles-alla. Kui hinnad lähevad lakke, kiirendab see tehnoloogia arengut, et leiutada meetodeid kütusekulu vähendamiseks. Me võime näha suuremaid, kuid kütusesäästlikumaid lennukeid. Me hakkame nägema rohkem rongiliiklust nagu Rail Baltic ning palju lühilendude turust võtavad üle rongid. Aga üldiselt lennureisijate arv jätkab kasvamist.

2019. aastal ei näe ma mingit reisijate nõudluse vähenemist, kuid USA poolt mitmetele riikidele pandud kaubandussanktsioonide tõttu võime näha lennutööstuse mõningates aspektides aeglustumist. Aga Balti riikides ma seda ei näe. Ma võin oma arvamust muuta, juhul kui tulevikubroneeringud hakkavad vähenema. Aga praegu võtame läheneva talve vastu rohkemate broneeringutega, kui meil möödunud aastal oli, kevadega sama lugu.

AirBaltic plaanib tuleval aastal taas 20- protsendilist kasvu. Lennufirma kasvab, mitte nii kiiresti kui Norwegian või teised, aga ühenduste ja mahu poolest ning seda kõike Baltimaades. Me liigutame alati mahulise kasvu sinna, kus see on majanduslikult kõige tasuvam, mistõttu sel aastal on meil olnud kõige mõttekam kasvatada mahtusid just Eestist, mitte Riiast või Vilniusest. Vaatame, mida me järgmisel aastal teeme, aga näeme Eesti turgu väga tugevana Riia kõrval, tugevamana kui Vilniust.

Millised hinnamuutused on airBalticul plaanis? Millal võiksid eestlased soodsamaid hindu oodata?

Hinnad, mida lennufirmad saavad küsida sõltuvad siiski meie väga suurest konkurentsist. Ma ei saa hindu ise tõsta või langetada. Kui meie tõstame hindu, aga teised mitte, siis ma ei suuda enam pileteid müüa. Sama on hindade langetamisega. Jah, võin rohkem pileteid müüa, aga siis suuremad kulutused nullivad selle.

Praegu on üldiselt maailmas reisimiseks ülimalt soodsate hindadega keskkond. Täna saab Euroopas 2–3-tunnise lennu keskmiselt saja euroga. See on keskmine. Kui lendad Ryanairi või Wizzairiga on see veelgi soodsam. Võrreldes teiste transpordivahenditega on see väga soodne. Kas see jääb nii? Seni, kuni lennufirmad suudavad selliselt tulu teenida, jah, hinnad võivad veelgi alla minna.

Maikuus teatasite 60 Airbusi lennuki ostuplaanist. Mitu uut sihtkohta tänu uutele lennukitele avate?

Meil on väljumisega Baltimaadest hetkel 80 sihtkohta. Meil ei ole arvu, kui mitu liini soovime avada. Peamiselt kasutame uusi lennukeid mahu ja lendude tiheduse kasvatamiseks. Tegelikult kogu tellimus on meil 80 lennukit, sest olime juba ostnud 20 ning teatasime siis veel 60 ostu plaanist.

Aga selle arvu peaks veel jagama 50 ja 30 lennukiks, sest me võtame kindlalt 50 lennukit, aga siis 30 lennukit on valikulised ning sõltuvad sellest, mida me teha soovime. Seda seetõttu, et Balti riikides hakkab olema 40-50 lennukit, aga ülejäänute baasiks ei saa olema Baltimaad. Balti riigid saavad 15 lisalennukit ning siis usume, et sellele piirkonnale on see küllalt.

Me oleme juba välja valinud mõned teised Euroopa riikide linnad, kust need uued lennukid võiksid hakata lendama. Mis linnad need täpsemalt on, ei saa me veel avaldada, sest avame need alles 2021. või 2022. aastal. Need on linnad, kuhu juba lendame, aga kus meil pole veel alalist baasi. Ja nad ei hakka lendama läbi Balti lennuliikluse.