30 aastat reisiturul: eestlast enam ei huvita, kuhu reisib naaber

Agaate Antson
, Reisile.ee toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Päikselised sihtkohad nagu pildil kujutatud Costa Brava Hispaanias on eestlaste seas alati populaarsed olnud. 
Päikselised sihtkohad nagu pildil kujutatud Costa Brava Hispaanias on eestlaste seas alati populaarsed olnud. Foto: Volha Kavalenkava/panthermedia/scanpix

Kui vanasti valis eestlane reisi sihtkoha naabri järgi, siis nüüd eelistab ta eksootilisi paiku ja privaatset majutust, nendib hiljuti 30 tegutsemisaasta täitumist tähistanud Estraveli reisibüroo juhatuse liige Anne Samlik. Tänu pikale ajaloole ja harukontoritele Soomes, Austraalias ja Ameerika Ühendriikides on Samlikul hea ülevaade, kuidas on reisimine ja eestlaste reisiharjumused kolme aastakümne jooksul muutunud.

«Tegelikult paneb kõik paika majanduslik olukord,» sõnas Samlik, lisades, et tänu heaolu suurenemisele on tasapisi paranenud ka eestlaste reisimisvõimalused. Kui ettevõtte algusaastal 1988 oli keskmine palk umbes120 rubla ehk praeguses vääringus üks-kaks eurot, siis nüüd on olukord hoopis teine.

«Sel ajal ei olnud maailm veel lahti. Alustasime ajal, mil tuli taotleda välispassi, et riigist üldse välja saada,» meenutas ta. Kuna riigist välja pääsemine oli keerukas, teenindati esialgu hoopis siia saabuvaid välisturiste, peamiselt soomlasi. «1993. aastal ostsime kahekordse uhke bussi, millega hakkasime tegema eestlaste reise Euroopasse,» rääkis Samlik. Samal aastal korraldasid nad ka esimesed tšarterlennud Tuneesiasse ning kui reisibüroo sai õiguse reisijatele lennupileteid välja jagada, hakkasidki nad eeskätt sellega tegelema.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles