Eesti seismoloog selgitab: Islandil ärkaval hiiglasel on otsene mõju ka meile

Katla vulkaani jalamil asub pisike Viki külake Foto: Emmanuel Dunand / AFP/Scanpix

Islandil on ärkamas hiiglane – Katla nime kandev vulkaan näitab märke, et on õige pea purskamas. Räägitakse, et sel juhul ootab meid ees Eyjafjallajökullist suisa kümme korda suurem tuhapilv. Uurisime eksperdilt, kas see tõesti ka nii on – ning kuidas Islandil asuv vulkaan eestlasi mõjutab.

TalTechi Geoloogia Instituudi vanemlektor ning Eesti Geoloogiateenistuse vanemseismoloog Heidi Soosalu ei saa otseselt nõustuda, et tegemist on nüüdseks kurikuulsaks saanud Eyjafjallajökulliga võrreldes kordi võimsama mäehiiglasega. «Aga kui arvestada, et Katla nagu vulkaan on mõõtudelt suurem kui Eyjafjallajökull ning kaetud laiema ja paksema liustikuga, on põhjust eeldada, et ka Katla võimalik purse oleks võimsam,» tõdeb Soosalu.

Peidus hiiglane

Katla purskab tavaliselt 40 ja 80 aasta järel, kuid viimane märkimisväärne purse jäi aastasse 1918. «Katla on üks Islandi aktiivsematest vulkaanitest,» selgitab Soosalu. «Tegelikult sellest saadik, kui Island asustati, on ta teadaolevalt pursanud vaheaegadega 13 kuni 95 aastat.

Nüüdseks on Katla püsinud aga erakordselt kaua vaiksena ja ta veedabki «vaikuse juubelit», kuna oktoobris saab sada aastat täis sellest, kui see vulkaan purskas, tekitades vähemalt kuni 14 kilomeetri kõrguseni kerkinud tuhapilve.

Siiski on tal olnud rahutuid perioode 1955., 1999. ja 2011. aastatel – osa teadlastest on seisukohal, et nendel juhtudel võis olla toimunud väiksemad pursked, mis ei suutnud enda teekonda läbi liustiku sulatada.»

Seega on tegelikult Katla käitumine siiski ebaregulaarne ja meedias välja öeldud numbreid 40 ja 80 aastat ei tasu võtta väga piinliku täpsusega, aga seismoloog mainib: «Iga päev viib meid lähemale järgmisele purskele ja tõenäosus sellise toimumiseks kasvab.»

Selle vulkaani teeb aga eriti huvitavaks üks asi – eripäraks on see, et Katla asub liustiku all ja just seetõttu ongi ta oluliselt ohtlikum. «Umbes tuhandekraadise kuuma magma ehk ülessulanud kivimi kontakt liustikujääga toimub paratamatult plahvatuslikult,» räägib asjatundja. «Ilma liustiku olemasoluta toimuksid paljud Katla pursked võrdlemisi rahuliku laava voolamise ja gaaside vabanemise näol.»

Plahvatuslik purse võetakse kindlasti arvesse

Kuigi Katla asub meist kaugel, ei tasu arvata, et selle purse meid ei mõjutaks – läks nii ju ka Eyjafjallajökulli purske ajal. Soosalu räägib, et otsene oht Katla pursetes on liustikujää sulamisel tekkivad tulvad, mis võivad väga kiirelt toimuda.

«Ka eestlased võivad olla turistidena Katla läheduses ja peavad sellega arvestama,» paneb Soosalu südamele. «Islandi päästeteenistus koostöös teadlastega on neid ohte hinnanud ning evakuatsiooniplaanid on olemas.»

Soosalu soovitab matkajatel tutvuda erinevate evakuatsiooniplaanidega, mis on palakatitel matkaradade juurde pandud. Ja kui Katla peaks hakkama tegutsema, saadetakse automaatselt kõikidele, kes on piirkonnas, telefonile SMS, mis on nii islandi kui ka inglise keeles.

«Katla plahvatuslik purse võetaks kindlasti arvesse Euroopa ja Põhja-Ameerika lennunduses,» ütleb seismoloog. «Oluline on valitsev tuulesuund ja see, kuhu tuhapilv või -pilved kanduks. Tüüpiliselt ei kesta üks võimas eksplosiivne purskefaas eriti kaua (hinnanguliselt mõned tunnid kuni ühe ööpäeva), kuigi neid võib olla ka mitu. Kuna Eyjafjallajökulli purske tagajärjel osatakse vulkanismi ohte lennundusele praegu paremini kvantitatiivselt hinnata, on põhjust arvata, et sarnast totaalkeeldu ei toimuks nagu 2010. aastal.»