Spetsialistid selgitavad: kui suure tõenäosusega jääd sa lennureisi ajal haigeks?

Foto: Leung Cho Pan / PantherMedia / Leung Cho Pan/Scanpix

5. septembril pandi karantiini Emirates’i lend – 500 reisijast sadakond jäid haigeks. Sümptomid meenutasid grippi: köha, nohu, palavik. Vähemalt kümme inimest viidi haiglasse, kui Dubaist tulnud lennuk New Yorgis maandus. Aga kuidas sai haigus nii kiirelt levida? Ja kas tõesti on lennukis kergem haigeks jääda või on tegemist vaid linnalegendiga?

MedAire Worldwide’i direktori dr David E. Farnie sõnul on enamik lennukites kimbutavatest haigustest seotud hingamisteedega või saavad alguse toidust. «Aga arvestades, et enamike haiguste inkubatsiooniperiood on paar päeva mitte tundi, siis enamik reisijaid, kellel avalduvad nakkushaiguse sümptomid lennu ajal, on saanud haiguse külge enne lennukile astumist,» ütleb ta Independentile.

Mõned Emirates’i lennu reisijatest olid osalenud Mekas pühaüritusel, seal aga oli mõni aeg tagasi olnud gripipuhang, mis võib selgitada pardal toimunud haigusepuhangut.

Pardal teiste inimestega külg-külje kõrval olles on see sama suur risk kui mistahes teises ruumis viibimine, kus on lähedal palju teisi inimesi – kinod, klassiruumid, bussid, kruiisilaevad. «Lähikontakt soodustab nakkushaiguse inimeselt inimesele kandumist,» ütleb dr Farnie. «Arvestades, et lennukites on suurepärane ventilatsioonisüsteem, siis suurimat riski osutavad endast inimesed, kes istuvad sinuga samas reas või vahetult sinu ees või taga.

Rahvusvaheline õhutranspordi liit IATA on asja põhjalikult uurinud ning kinnitab, et õhus ei jää inimesed suurema tõenäosusega haigeks kui kusagil mujal. Lennukites kasutatakse HEPA-filtreid, mis püüavad kinni 99,9 protsenti õhus olevatest mikroobidest, moodsad ventilatsioonisüsteemid toovad pardale 50 protsenti värsket õhku, teine pool on filtreeritud, nö taaskasutatud õhk. IATA kinnitab, et õhk on sisuliselt steriilne.