/nginx/o/2019/10/25/12686391t1h972c.png)
/nginx/o/2018/09/11/11407428t1h1cb4.jpg)
Lennuliiklusteeninduse AS-i (EANS) lennujuhtimise osakonna juhataja Üllar Salumäe selgitab, millist mõju avaldavad erinevad ilmastikuolud lennuliiklusele.
Eesti lennujuhtimise ekspert ilmastikuolude mõjust: paksu udu korral on meie töökoormus madalam
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õhusõidukite starti, maandumist ja õhus liiklemist mõjutavad paljud tegurid alates tehnilistest nüanssidest kuni liikluskoormuseni õhuruumi osades, lennujaamades kui ka lennujuhtimiskeskustes. Lennukiga reisivale inimesele jääb aga enam silma ilm, mis samuti õhus liiklemisele mõju avaldab.
«Lennujuhtide ülesanne on tagada ohutu ja sujuv liiklemine Eesti õhuruumis ja seda loomulikult iga ilmaga. Erinevad ilmastikuolud mõjutavad lennuliiklust väga erinevalt. Nii võibki ette tulla, et lend hilineb või lükatakse edasi lennuki õhku tõusu, sest näiteks udu, kuid ka tihe lume-ja vihmasadu häirivad nähtavust olulisel määral,» selgitas Salumäe.
Lisaks võib juhtuda, et lend tühistatakse sootuks, sest starti planeeriv lennuk pole varustatud ilmaoludele vastava tehnikaga või ei võimalda piloodi kvalifikatsioon lendu ohutult sooritada.
«Näiteks pole lennukil piisavat võimekust jäätõrje tegemiseks ja ilmastikutingimused viitavad jäätumise ohule lennu vältel,» tõi Salumäe näite. Lõpliku otsuse lennu toimumise või ära jäämise kohta teeb alati kapten.
Tuulenihe, tormid ja äike
Startivatel ja maanduvatel õhusõidukitel tuleb suuresti arvestada tuulega seotud ilmastikunähtustega.
«Starti ja maandumist mõjutavad nii tugev tuul kui ka tuulenihe,» ütles Salumäe, täpsustades, et tuulenihe tähendab olukorda, kus tuule suund ja/või kiirus muutuvad väga järsult. Alahinnata ei tasu ka liiva- ja keeristorme, vulkaanilise tuha pilvi ja madalat päikest, mis nähtavust mõjutavad.
Kui mõned ilmastikunähtused mõjutavad eelkõige lennuki starti ja maandumist, siis äike mõjutab lende kõigis lennuetappides. «Äikselöögist võib lennukile tekkida füüsiline kahjustus, kuid äiksepilved on enamasti ka väga turbulentsed.
Samuti esineb turbulentsi jugavooludes ehk siis sellistes kohtades, kus tuule kiirus võib ulatuda kuni 200 kilomeetrini tunnis,» kirjeldas EANS-i lennujuhtimise osakonna juhataja.
Lennujuhid on alati valmis
Infomatsiooni ilmaolude kohta saavad lennujuhid mitmetest allikatest. «Peamiselt lähtume Tallinna Lennujaama ilmateenistusest ja Keskkonnaagentuuri (KAUR) andmetest. Ühtlasi on meil leping ka Soome Meteoroloogia Instituudiga (FMI), mille kaudu saame nii prognoose kui faktilist ilmainfot,» sõnas Salumäe, lisades, et udu korral annab infot lennujaama territooriumil asetsev automaatne ilmajaam, mis edastab hetke ilmastikutingimused otse lennujuhtimistorni.
Udu korral jälgitakse tähelepanelikult nii meteoroloogilist nähtavust kui ka nähtavust lennurajal.
«Kui lennujaamas on paks udu nagu möödunud nädalal mitmel hommikul oli, siis lennujuhtide töökoormus on tegelikult madalam. Pingelisemaks muutub olukord pärast udu lahtumist, sest siis soovivad kõik maal oodanud lennukid kiirelt õhku tõusta ning õhus olevad lennukid tahavad omakorda kiirelt maanduda,» rääkis Salumäe.
Ta rõhutas, et kuigi ilmastikuolud mõjutavad lennujuhtide tööd suurel määral, tagab lennujuhtide põhjalik koolitus valmisoleku muutuvale olukorrale kiiresti reageerida.
«Hindame iga olukorda eraldi ning vajadusel rakendame tööle lisatööjõudu, kuid ohutu liiklemine õhuruumis on alati tagatud,» kinnitas Salumäe.