/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2010/08/11/416201t1hd33b.jpg)
Euroopa Komisjon sätestas esmaspäeval kehaskännerite kasutamise korra lennujaamades, mis võimaldab reisijatel valida erinevate kontrollimeetodite vahel ja keelab lennujaamades reisija kujutise salvestamise.
EL sätestas kehaskännerite kasutamise korra lennujaamades
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mõned EL-i liikmesmaad, teiste seas Suurbritannia, Prantsusmaa ja Saksamaa, on kehaskännereid testinud seda, kui Nigeeria päritolu mees üritas õhkida 2009. aasta esimesel pühal Amsterdamist Detroiti suundunud lennukis aluspesusse peidetud lõhkeseadeldist.
Euroopa Komisjoni poolt kehtestatud reeglid ei nõua liikmesmaadel oma lennujaamadesse skännerite paigaldamist, vaid määravad kindlaks nende kasutamise korra.
«Turvaskännerid ei ole imeravim, kuid tegemist on reaalse võimalusega reisijate turvalisust suurendada,» ütles Euroopa Liidu transpordivolinik Siim Kallas. «Turvaskännerid on väärtuslik alternatiiv olemasolevatele kontrollimeetoditele ja need on nii metallist kui mittemetallist esemete avastamisel äärmiselt tõhusad.»
Saksamaa otsustas augustis, et ei paigalda lennujaamadesse kehaskännereid, kuna Hamburgis korraldatud pilootprojektis esines liiga palju valehäireid.
Skännereid on testinud ka Itaalia, Soome ja Holland.
Europarlament otsustas juulis, et skännerite kasutamine on lubatud teatud tingimuste täitmisel, muu hulgas ei tohi lennujaamad säilitada reisijate kujutisi.