Lennufirmade vabandus «erakorralised asjaolud» pole alati põhjendatud

Lennu tühistamise selgitamine erakorraliste asjaoludega pole alati põhjendatud. Foto: SCANPIX

Euroopa Liidu lennureisijate õiguste järgi tuleb reisijale lennu tühistamisel maksta hüvitist, lennufirma pääseb hüvitise maksmisest juhul, kui tühistamise põhjuseks on «erakorralised asjaolud». Hiljuti valminud üleeuroopalises uuringus aga nenditakse, et alati pole sellise vabanduse kasutamine põhjendatud.

Nimetatud uuringu tegi Euroopa Liidu riikides ning Norras, Islandil Euroopa tarbijakaitsevõrgustik. Põhieesmärkideks oli kaardistada lennureisijate õigustega seotud probleemid ning anda soovitusi olukorra parandamiseks. Ühe selge probleemina kerkis enam kui 12 600 tarbijakaebuse läbivaatamisel esile põhjenduse «erakorralised asjaolud» usin kasutamine lennufirmade poolt.

Täpsemalt märgiti uuringu kokkuvõttes, et kuigi lennufirmadel tuleb tõendada, et lennu tühistamise põhjuseks olid just erakorralised asjaolud, ei ole see nõue alati piisavalt täidetud ning sellistel juhtudel ei tohiks firmasid kahjuhüvitise maksmisest ka vabastada.

Erakorraliste asjaolude vabanduseks toomine on häirinud ka Eesti reisiselle. Eestiga seotud kaebusi oli uuringus 140 ning nende analüüs näitas, et sageli ei olnud ka meie inimesed lennufirma toodud vabandusega nõus.

«Vastavalt määrusele ei ole kohustust maksta reisijatele hüvitist juhul, kui lennu tühistamise tingisid erakorralised asjaolud, sageli reisijaid antud seisukoht aga ei rahuldanud,» kinnitas ka tarbijakaitseameti juures tegutseva ELi tarbija nõustamiskeskuse juhataja Kristina Vaksmaa.

Ta lisas veel, et erakorraliste asjaolude all mõistetakse näiteks ilmastikutingimusi, ootamatuid tehnilisi rikkeid ja lennujaamapersonali streiki. Samas ei määratle õigusaktid üheselt, kuidas seda erakorralisust üheselt tõendada.

Teise lendude tühistamisega seotud probleemina toodi reisijate kulude väljamaksmine.

Juhtumite analüüsis ilmnes mitmeid olukordi, kus reisijatele korraldati asenduslend alles mitu päeva pärast esialgset väljumiskuupäeva. Ootamise ajal tuli inimestel endil hoolitseda majutuse ja toidu eest. Kui reisijad hiljem nende kulude kohta lennufirmadele tšekid saatsid,  keelduti kulude hüvitamisest ning maksti tagasi vaid lennupileti maksumus.

Lennupileti eest makstud summad olid pea alati aga oluliselt väiksemad, kui ootamise ajal tekkinud majutus- ja toidukulud.

«Selline praktika on täiesti vastuvõetamatu,» nenditakse uuringu raportis.

Uuringu raportiga saab tutvuda siin.