/nginx/o/2018/11/07/11554891t1h33f7.jpg)
/nginx/o/2018/09/04/11379625t1h7524.jpg)
Horvaatia pealinnas Zagrebis palkavad humanitaarorganisatsioonid kodutuid, kes turistidele linna tutvustaksid.
Horvaatias korraldavad turistidele linnaekskursioone kodutud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kodutud pakuvad turistidele ekskursiooni nimega Nähtamatu Zagreb, mis on Horvaatia pealinna nii-öelda antiekskursioon, kirjutas Lonely Planet.
Kodutute pakutav ekskursioon viib külastajad kesklinna, avalikesse supiköökidesse, rongijaamadesse, avatud turgudele ning parkidesse- paikadesse, mis on kodutute linnaelu keskmeks.
Projekti idee autoriteks on humanitaarorganisatsiooni Fajter esindaja Mile Mrvalj ja sotsiaalorganisatsiooni Brodoto esindaja Branimir Radakovići, kelle sõnul on Horvaatias ametlikult üle 2500 kodutu ning üle poole nendest elab Zagrebis. Tõenäoliselt on tegelik kodutute arv veelgi kõrgem ning hulkureid pitsitavad karmid seadused teevad kodutute jaoks raskeks ka tagasi ühiskonnaellu sulandumise.
Ringkäik saab alguse Tomislavi pargist, kus turistidel avaneb vaade kahele poole linna.
«Inimesed näevad siin muru, purskkaevusid, pinke ning üldiselt parki kohana, kus puhata ja lõbusalt aega veeta. Kodutu jaoks on see aga täiesti vastupidine. Nad ei tohi siin pikali visata, kuna politsei veab nad minema. Sarnane lugu on ka rongijaamaga,» selgitas Radaković.
Ta lisas, et kui tavainimesed tulevad rongijaama oma rongi ootama või sõidugraafikut vaatama, siis kodutute jaoks on see paik, kus talvel üles soojeneda ning kust nad saavad osta automaatsetest kohvimasinatest kohvi või teed. Kuna restoranidesse ja baaridesse neid sisse ei lasta, siis rongijaam ongi üks neist vähestest kohtadest, kust nad sooja jooki üldse hankida saavad.
«Pärast seda viivad giidid külastajad jaama taha, kus mitmed kodutud elavad, ning ühte parki, mis on vähem tähelepanu keskpunktis ning kus kodutud saavad veidi istuda ja puhata,» lisas Radaković.
Tema sõnul tulenebki ekskursiooni nimetus – Nähtamatu Zagreb – sellest, et külastajatele näidatakse asju, mis on tavainimese jaoks enamasti nähtamatu, kuid mis on sellegipoolest linnapildis olemas.
Kõige olulisem osa aga ekskursiooni juures on kodutute elulugude tundma õppimisel arusaam, miks inimesed sellisesse seisu satuvad. Üks ekskursiooni peamisi giide ongi Mrvalj, üks idee autoritest.
Sarajevost pärit mees avas pärast kunstikooli lõpetamist oma kunstigalerii. Paraku kaasnesid galeriiga võlad, mida Mrvalj ei suutnud enam ühel hetkel tasuda ning ta jäi kodutuks.
Täna on tal juba katus peakohal ning ka töökoht humanitaarorganisatsioonis Fajter. Samuti on Mrvalj olnud mitmel korral Zagrebi Ülikooli külalislektor, kus ta kohtuski Radakovićiga.
Nähtamatu Zagrebi ekskursioon on täielikult mittetulunduslik ning tasuta. Sellegipoolest võtavad giidid meeleldi vastu annetusi, mis lähevad Zagrebi kodutute olukorra parandamiseks. Ekskursiooni saab broneerida nii Facebooki kui ka Nähtamatu Zagrebi veebilehe kaudu.