Eesti Turismifirmade Liidu hinnangul on Tallinna kavandatava turismimaksu kehtestamiseks vara, kuna Tallinn on turismisihtkohana arengufaasis ning seetõttu tuleks soodustada välisturistide jõudmist siia, mitte peletada neid aina kallinevate hindadega.
Turismifirmade liit: Tallinnas turismimaksu kehtestamine oleks liialt lühinägelik samm
Tallinnal on potentsiaali saada nutika tegutsemise korral sihtkohaks, kuhu jõuavad turistid kogu maailmast, ent täna tähendaks hinnatõus Eesti ühe olulisema majandusharu turismi arengule piduri tõmbamist, usub Eesti Turismifirmade Liidu president ning viimasel kahel aastal Euroopa turismi katusorganisatsiooni ECTAA juhtinud Merike Hallik.
Halliku sõnul on nii Eesti riik, turismiorganisatsioonid kui ka ettevõtjad aastaid ennastsalgavat tööd teinud, et Eestit nii lähedastel kui ka kaugetel turismiturgudel atraktiivse sihtkohana tutvustada.
«Hoolega maha külvatud seemned on hakanud tärkama – me näeme, et järjest rohkem leiab tee Eestisse näiteks Aasia ja Ameerika turiste, kuid lõikuspeoks on veel vara, sest Tallinn ei ole Euroopa ega maailma mõistes tugev turismisihtkoht, kuigi majutuse hinnad on juba täna võrdväärselt kallid ning seeläbi kaotab kogu Eesti turiste odavamate hindadega Lätile ja Leedule,» sõnas Hallik.
Ta selgitas, et Eesti majutusasutuste välismaine põhiklientuur on täna Soome, Vene ja Läti turistid. «Igasugune hinnatõus mõjutab nende ööbimisi ja tarbimist olulisel määral, mida on hästi näha ka hiljutistest aktsiisitõusudest,» lisas Hallik.
«Olukorras, kus meie lähinaabritest pole turismimaksu ei Lätis, Rootsis ega Soomes, on Tallinna turismimaksu kehtestamine lühinägelik samm, mis mõjutaks mitte ainult pealinna, vaid kogu Eesti turismi,» usutles ta.
Halliku hinnangul on aidanud majutusasutuste käibemaksuerisuse hoidmine tagada viimastel aastatel turismi kasvu ja lubanud tõsta teenindussektori palku, ent kohalik infrastruktuur vajab veel parandamist.
Turismimaksu rakendamine looks aga Tallinnas olukorra, kus ebavõrdsesse olukorda satuks registreeritud majutusasutused ning jagamismajandus, mis täna konkureerib tugevalt ametlike majutusasutustega. Samuti tuleks Halliku sõnul enne maksu kehtestamist väga täpselt läbi mõelda, kuidas maksu turismi jätkusuutlikkuse arendamiseks kasutada plaanitakse.
«Enne, kui hakata turistidelt maksu koguma, tuleks linna luua turismibussidele korralikud parklad ning korraldada turismibusside liiklus nii, et väheneks ummikud ja ka tavaelanikul oleks võimalik turismi kõrghooajal linnas muretult toimetada. Igal suvel võtame vastu kümneid tuhandeid kruiisituriste, ent turismibussid peavad peatumiskohtade pärast konkureerima linnaliinibussidega, tekitades niigi kitsas linnas ummikuid,» ütles Hallik.
Lisaks tuleks Halliku sõnul tervele turismiinfrastruktuurile laiemalt vaadata ning luua turistidele vajalik taristu alates korralikest tualettidest, kuni mitmes keeles viitadeni tähtsamates transpordisõlmedes ja turismiatraktsioonide läheduses.
«Täna on Tallinna turism noor ja edukas, las ta kasvab ja saab küpseks, alles siis on mõtet rääkida võimalikust turismimaksust», lisas ta lõpetuseks.