/nginx/o/2018/11/07/11554891t1h33f7.jpg)
/nginx/o/2018/08/24/11308706t1h2c60.jpg)
Euroopa on üha suuremas troopiliste haiguspuhangute ohus, kuna kliimasoojenemise tõttu õhutemperatuur järjest tõuseb. Seetõttu on nii lõunas käinud reisijate kui ka turistide poolt toodud eksootilistel haigustel tekkimas ka siin soodne levikuala.
Turistide toodud troopilised haigused on hakanud Euroopas kanda kinnitama
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Terviseeksperdid hoiatavad, et soojemate õhutemperatuuride tõttu Euroopas on reisijate poolt kaasa toodud troopilised haigused Euroopas üha suurem oht, kirjutas The Guardian.
Sel suvel tõusis hüppeliselt Lääne-Niiluse viirushaiguse levik Euroopas võrreldes varasema nelja aastaga. Augusti keskpaiga andmetega on sel aastal haigestunud sääskede teel levivasse eksootilisse haigusesse 400 inimest, kellest 22 inimeselt on tõbi võtnud elu.
Euroopa Haiguste Ennetamise ja Kontrolli Keskuse (ECDC) andmetel on haigusest mõjutatud riikide seas Itaalia, Kreeka, Ungari, Serbia ja Rumeenia, kus kõigis on Lääne-Niiluse viirust esinenud ka varem.
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel on haiguspuhangute järsu tõusu põhjuseks varajane soojade ilmade algus sel aastal, mis tõi kaasa kõrged õhutemperatuurid ja seejärel niiske ilma. Need on aga ideaalsed tingimused sääskede paljunemiseks.
«Me oleme kõik veidi ehmunud sellest, kui kiiresti need muutused mõju avaldavad», sõnas ECDC uuringute korraldaja Jan Semenza. «Me näeme üha rohkem ja rohkem neid ekstreemsest ilmast tulenevaid nähtusi,» lisas ta.
Semenza uurib seda, kuidas kliimasoojenemine ja teised globaalsed keskkonnamuutused nagu üha kasvav rahvusvaheline reisimine inimeste tervisele mõju avaldavad. Tema sõnul muudavad tõusvad õhutemperatuurid haiguse levitajatele nagu näiteks sääsed tõve edasikandmise lihtsamaks.
«Sääsed ja puugid on külmaverelised ning kõrged õhutemperatuurid mõjutavad neid. Kõrgemate õhutemperatuuride puhul sääsed paljunevad kiiremini, samuti kasvavad kiiremini patogeenid sääskedes. Kõik on kiirendatud,» selgitas Semenza.
Sel suvel tekitas tavatult palav ilm koos metsatulekahjudega Euroopas paraja kaose, samuti tõusis Kesk- ja Lõuna-Euroopas puukentsefaliiti haigestunute arv.
Eelmisel aastal jõudsid haiguste kontrolli ja ennetuskeskused järeldusele, et kasvav reisimine ning üha levinum trend metsiku looduse juures elada on seotud sääskede, puukide ja kirpude teel levivate haiguste nagu Lääne-Niiluse viiruse ja dengepalaviku puhangute tõusuga USAs.
Teadlased ennustavad Euroopale kliimamuutuste tõttu ka dengepalaviku ning Chikununya ja Zika viiruste riski kasvu. Nende kolme haiguse kandjaks on tavaliselt sääsk aedes aegypti, kuid seda võivad levitada ka teised sääseliigid nagu näiteks tiigersääsk, kes on hakanud üha enam levima ka Lõuna-Euroopa riikides nagu Itaalia, Hispaana ning teised Vahemere riigid.
Tiigersääse leviku kasv tähendab aga ka seda, et reisijate või turistide poolt toodud troopilised haigused võivad sääsehammustuse kaudu ka kohalikele levima hakata.
«Me pole kunagi näinud nii palju Lääne-Niiluse palaviku juhtumeid sedavõrd hooaja alguses. See on dramaatiline tõus,» väljendas Semenza muret.
WHO kliimamuutuste teadlane Dr. Diarmid Campbell-Lendrumi sõnul ei saa haiguspuhangute kasvu otseselt kliimamuutuste süüks ajada. «Aga saame öelda, et kliimamuutused muudavad selliste haiguste leviku lihtsamaks,» lisas ta.
Campbell-Lendrumi sõnul võivad troopilised haigused sedasi jõuda ka Põhja-Euroopasse.«See ei tähenda aga, et me poleks suutelised seda kontrolli alla saada,» täpsustas ta.