Praha Strahovi kloostri raamatukogu viib külastaja kadunud aegade hiilgusesse

Strahovi kloostri raamatukogu teoloogiasaal ehitati 17. sajandi lõpus. Foto: akg/Bildarchiv Monheim/Scanpix

Praha uhkete paleede kõrval asub sama suursugune, ent palju vähem tuntud Strahovi mungaklooster. Tänaseks on mungad tagasi kloostrisse kolinud ning külastajatele on muu hulgas vaatamiseks avatus kloostri märkimisväärne uhke raamatukogu.

Strahovi klooster rajati ligi 900 aasta eest Praha piiskopi Jindrich Zdiki ja Böömi hertsogi Vladislav II poolt. Kloostrisse kutsuti elama täna vähetuntud premonstratensiaanide ordu mungad, kes elasid Prahas kuni sotsialistliku riigikorra kehtestamiseni toonases Tšehhoslovakkias. Sama ordu mungad naasid Strahovisse alles 1989. aastal, mil nende tegevus polnud enam riikliku põlu all.

Sel suvel oli mul endalgi õnn Strahovi kloostrit külastada. Peale Praha enda võlude, kultuurilise rikkuse koha pealt erineb Böömimaa ääremaisest Eesti-Liivimaast oluliselt, oli Strahovi klooster ning ennekõik selle kaks raamatukogu äärmiselt võimas elamus.

Selge, eks iga vandersell pole säärane ajaloo- ja kirjandusnohik nagu mina, ent kloostri barokses ülekülluses kujundatud raamatukogud võiksid kõigil südame väheke kiiremini põksuma panna. Kloostris on filosoofiasaal ja teoloogiasaal, mida raamib aastasadade poolt kloostrisse kokku veetud kurioosumite kabinet.

Strahovi kloostri raamatukogu filosoofiasaal. Foto: akg/Bildarchiv Monheim/Scanpix

Raamatukogu filosoofiasaal näeb välja, nagu ta sobiks kostüümidraama võtteplatsile valatult. Pea et kolme korruse kõrguse ruumi laed on kaetud luksuslike maalingutega ning seinu katavad maast laeni raamaturiiulid. Raamatud neis riiuleis on ehtsad, mitte butafooria. Mida vanem on raamat, seda tugevam on seda ümbritseva atmosfääri tiinus ning kuid neid koguda hulganisti kokku, siis muutub kirjasõna mõju peaaegu hingematvaks. Teoloogilisest saalist saja aasta võrra nooremas, ehitati 18. sajandi lõpus, filosoofiasaalis on rohkem kui 42 000 köidet.

Teoloogiasaal on küll madalam, ent sama suursugune. Stukkdekoori ja maalingutega kaunistatud lae all on peale jumalikuse loomuse üle arutlevate teoste ka omapärane seadeldis, nõndanimetatud koostamisratas. Tegemist oli raamatu ümberkirjutajate ning kogumike koostajate töö hõlbustamiseks mõeldud kaadervärgiga. 17. sajandi lõpust pärinev seadeldis sai oma lauapindadel hoida mitmeid raamatuid ning kui neid keerati sai kopeerija enda ette tuua uue teksti, ilma et oleks pidanud vahepeal raamatuid tavalise kirjutuslaua eri servadesse ringi hiivama. Keerlev kaadervärk on tänaseni töökorras, aga keegi seda enam ei kasuta. Teoloogilises saalis hoitakse 18 000 köidet, millele tänaseni akadeemilise huviga inimesed võivad eriloal ligi pääseda.

Kogu kloostrielamus oli muidugi meeldiv ja hea. Palaval juulikuupäeval jalutasid hoovis ringi valgetes rüüdes mungad ning suure linna melust pakkus kloostriõu vaikset, rahulikku vaheldust. Väga muhedalt mõjusid kohalikud vanemad daamid, kes ilmselt kiindumusest jumalasulaste vastu kloostri argipäeva korraldavad. Seda siis koristamisest piletimüügini välja.