Noorte eestlaste tervitusviisid tekitavad vanemas põlvkonnas võõristust

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Foto on illustratiivne
Foto on illustratiivne Foto: Marko Saarm / Sakala

Maailmas leidub veidraid tervitusviise, millega tuleks end ebamugava olukorra vältimiseks enne reisile minekut kurssi viia.

Ka eestlaste tervituskombed on viimasel ajal muutunud, kirjutas ettevõtluskõrgkooli Mainor turismi- ja restoraniettevõtluse erialajuht Anne Roosipõld.

«Käesurumise ja «tere» asemel on hakatud järjest enam embama, mis nõukogudeaegses Eestis eriti levinud ei olnud ja tekitab praegugi vanemates inimestes sageli võõristust, rääkis Roosipõld. Tema sõnul on mõned eestlased hakanud lõunamaade eeskujul tervitamisel ka suisa põsesuudlusi jagama.

«Tervitamine ei ole lihtsalt elegantsus, vaid annab edasi informatsiooni lähedusest, võimust, austusest ja identiteedist,» selgitas ta. Roosipõllu sõnul on tervitamine rituaal, mis aitab mõista maad, selle kultuuri ja rahva kultuurilisi väärtusi. Samuti tuleb välismaal reisides arvestada ka nüansside ja sellega, et paljudes maades erineb tervitamine piirkonniti. 

Reisijale spikriks tõi Roosipõld välja kümme näidet tervitusviisidest maailma eri paikadest.

Eskimod ja Uus-Meremaa maoorid hõõruvad tervitades vastakuti üksteise ninasid. Uus-Meremaal nimetatakse seda tervitust hongi-ks, mil paralleelselt käesurumisega puudutatakse üksteise otsaesist ja nina.

Tiibeti mungad näitavad tervitades üksteisele keelt. Samal ajal suruvad nad käed kokku, hoides neid rinna ees ja näidates sellega, et nad «tulevad rahus». 

Filipiinidel võivad inimesed üksteist tervitada kulmude kiire tõstmisega.

Botswanas sirutatakse «tere» ütlemise ajal välja oma parem käsi, hoides vasakut kätt parema küünarnuki all.

Malaisias on traditsiooniline tervitus teiste inimeste käte õrnalt puudutamine ja raputamine ning seejärel oma käte asetamine rinnale ja kergelt noogutamine. 

Eritreas võib sõprade vahel näha tervitust, kus puudutatakse kolm korda oma parema õlaga teise inimese paremat õlaga.

Jaapanis on levinud kummardamine umbes 45-kraadise nurga all.

Indias surutakse peopesad kokku palveasendisse, kummardutakse peaga ja öeldakse «namaste».

Paapua Uus-Guineas on üheks tervitusviisiks üksteise vöökohalt kinnivõtmine.

Mongoolias (eriti maapiirkondades) hoiavad nooremad inimesed tervitamise ajal oma käepesad üleval ja puudutavad vanemate inimeste küünarnukke. Vanemad teevad sedasama, aga nende käepesad on allapoole suunatud. Selline tervitusviis on levinud just inimeste esmakordsel kohtumisel uue aasta alguses.

Tagasi üles