Indiasse reisides tasub teada: elevandi seljas ratsutamine on loomade aastate pikkuse piinamise tulemus

Turistid Taimaal Foto: Mel Longhurst/akg-images/Scanpix

Turistide seas populaarne elevantide seljas ratsutamine peidab enda taga ääretult koleda kombe. Kodustatud elevandid, kes on oma «tööst» päästetud, näitavad lisaks armidele ka märke sügavast psühholoogilisest traumast.

Muutmaks metsik elevant taltsaks ratsaloomaks ei kasuta inimesed mitte meelitusi ja järjekindlat treeningut, vaid praktikaid mida tuntakse sõnaga phajaan. Selle hindikeelse sõna etümoloogiagi on võigas, liitsõna tähendab otsetõlkes «liiast lõhkumist», vahendab Travel & Leisure.

Phajaan’iga käivad kaasas erinevad tavad loitsudest peksuni. Noorloomad eraldatakse emadest ning neid lüüakse ja hoitakse kinni, kuni elevant on hirmu läbi muutunud taltsaks. Peale füüsilise valu elavad eralduses sotsiaalse eluviisiga elevandid üle psüühilise trauma, millest annavad tunnistust ebaloomulikud käitumismustrid looma täiskasvanueas. Peale ärevuse ja hirmu näitamise annavad konkreetsetest psüühilistest muredest märku ka loomadele ebaloomulikud liigutused, näiteks pea õõtsutamine küljelt-küljele ja üles-alla. Lugejal ehk tekib peas võrdlus psüühiliselt häiritud inimese mõneti ülekujutatud kombega ennast õõtsutada.

Nora Livingstone loomaõigusrühmitusest Animal Experience International’ist, seletas, et elevandid ei ole erinevalt hobustest ratsutamiseks paslikud loomad. Kuigi ka väiksemad elevandid on suured ja tugevad ning suudavad oma turja peal vajadusel raskusi kanda, ei ole nende selgroogudel lisaraskuse hoidmiseks vajaliku vastupidavusega. Elevandi selgroog tegeleb niigi koguka looma enda keharaskuse toetamisega.

Indias ja mujalgi Kagu-Aasias tegutsevad loomakaitsjad traumeeritud elevantide rehabiliteerimisega. See töö on raske ning tihtipeale võib täiesti trööstitu näida. Vangistuse või taltsutamise üle elanud loomad kannavad endal füüsilise vägivalla tundemärke, arme, mõned on pimedad. Lisaks kipuvad traumeeritud loomad olema pelglikud ning ärevad, kartes õigustatult uut peksu.

Kahjuks on mitmeid turistidele elevantidega kohtumis pakkuvad ettevõtted saanud aru, et hea turustamisnipp on ennast reklaamida elevandi- või keskkonnasõbralikuna. Kuid mõningaid varjupaiku, mis võtavad elevantide käekäiku tõsiselt ikka leidub. Kuid reisides Indiasse või mujale Kagu-Aasiasse peab loomade elust hooliv turist väheke põhjalikult uurima, kus kohtuda elevandiga sääraselt, et tegemist on kõigile osapooltele meeldiva kogemusega.