/nginx/o/2018/11/07/11554891t1h33f7.jpg)
/nginx/o/2018/08/10/11170645t1h1bf6.jpg)
Hiljuti Harvardi Ülikooli teadlaste poolt läbi viidud uuringus selgus, et mida rohkem on lennuki kokpitis süsihappegaasi, seda suurema tõenäosusega hakkavad piloodid vigu tegema.
Ehmatav uuring: kehv õhukvaliteet kokpitis paneb piloodid vigu tegema
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Harvardi uuringust ilmnes, et kui õhk kokpitis on umbne ning süsihappegaasi tase on kõrge, võib pilootidel olla keerulisem manööverdada ning hädaolukorras hakkama saada, kirjutas The Sun.
Suurenenud süsihappegaasi tase kokpitis võib olla põhjustatud näiteks õhulekkest kokpitis, kui lennuki kütuseaurud või muud kahjulikud kemikaalid mootorikatte lõhedest kokpitti võivad imbuda.
Harvardi teadlaste uuringus «lendasid» 30 reisilennuki pilooti Airbus A20 simulaatoris poolteist tundi erineva õhukvaliteediga. Samal ajal hindas pilootide esitust Lennuameti (FAA) eksamineerija.
Piloodid pidid läbi viima 21 erinevat lennumanöövrit, mille hulka kuulusid näiteks järsk pööre, lennuki töö taastamine pärast mootori välja suretamist ja ringide tegemine kindlal kõrgusel.
Selgus, et piloodid sooritasid enam kui 60 protsenti suurema tõenäosusega katsed siis, kui õhus oli vähem süsihappegaasi (700 ppm) võrreldes sellega, kui kokpitis oli kõrgem süsihappegaasi tase (2500 pp).
Kui õhus oli 1500 ppm süsihappegaasi, sooritasid piloodid manöövrid 50 protsenti edukamalt kui 2500 ppm süsihappegaasi taseme korral.
Üks uuringu läbiviinud teadlastest kirjutas, et katses loodud tingimused ei peegelda küll täpselt kõigis lennukites olevaid tingimusi ning ei pruugi ka näidata, kuidas piloodid tegeliku lennu ajal võivad käituda.
«Sellegipoolest näitavad need [tulemused], et süsihappegaasi tasemel õhus on oluline ja otsene mõju pilootide sooritusele,» lisas ta ning selgitas, et katses vaadeldud süsihappegaasi tasemed mõõdetakse tihti nii reisilennukite kokpitis kui ka kabiinis.
Harvardi Ülikooli avaliku tervise osakonna teadlase Piers MacNaughtoni sõnul andis lennustimulaatori kasutamine neile võimaluse testide ekstreemseid, kuid harvaesinevaid olukordi lennukis.
«Meie tulemused soovitavad, et peaksime teadma rohkem selle kohta, kuidas kokpiti õhukvaliteeti võiks kasutada pilootide soorituse parandamiseks,» lisas MacNaughton.