:format(webp)/nginx/o/2017/10/27/7258141t1h86ed.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/08/06/11159845t1h3f7d.jpg)
Üksinda reisimine nõuab pealehakkamist ja julgust, kuid pakub vastu rohkelt põnevaid olukordi ning seiklusi. Postimehe ajakirjanik Marian Võsumets võttis ette omamoodi palverännaku ning seadis omapäi sammud Itaaliasse.
VIDEOBLOGI Üksinda Itaalias: mida üksi reisimine mulle annab?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Reisipäeviku neljandas osas viib Mariani tee Chiantist tagasi Firenzesse. Kõrgust ja kuumust trotsides ronime Santa Maria del Fiore kuppeltorni ning jalutame Euroopa vanimal sillal Ponte Vecchiol. Sild on kulla- ja teemandipoodide kodu juba aastasadu ning muuhulgas sündis sõna «pankrot» just seal kaubeldes.
Katki löödud laud (banco rotto) oli juba keskajal märk sellest, et ärimehel on raskusi majandamisega ning tema koht ei ole Ponte Vecchio sillal, kuhu on oodatud vaid jõukamad.
Episood kulmineerub südaöisel Michelangelo väljakul. Kõrgel Firenze linna kohal jagab Marian viimaseid mõtteid üksinda reisimisest ning sellest, kuidas see inimest muudab.
Järgmine ehk viies episood on täielikult pühendatud autentsele itaalia toidule, rõhuasetusega Firenze eripäradel.