Nädalavahetusel jäi Nordica personali haigestumislaine tõttu ära viis lendu, mis mõjutas mitutsadat reisijat. Lennufirma on lubanud oma klientide ees vastutada ning kõigile, kellel hüvitisele õigus on, see ka välja maksta.
Nordica haiguspuhangutest: loomulikult vastutame reisijate ees
26. juuli 2018, 11:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nordica turundus- ja kommunikatsioonijuht Toomas Uibo sõnul ei ole personali haigestumine tõesti nii-öelda force major, mille eest lennufirma kaitstud oleks. See tähendab, et nii mõnelgi reisijal tekkis lennu ärajäämisega õigus hüvitisele.
«Hüvitise maksmine sõltub sellest, kui operatiivselt inimesed edasi saadeti,» kirjeldab Uibo lennunduse reegleid. Ta lisas, et kui hilinemine sihtpunkti oli pärast lennu ärajäämist vähem kui kaks tundi, siis tegelikult reisijal kompensatsioonile õigus puudub.
Aga kui reisija jõuab sihtpunkti hiljem, siis tekib tal õigus hüvitisele. Kuna mitte kõik reisijad ei lenda punktist punkti, peab ka Nordica igaühe hilinemist sihtpunkti eraldi hindama, mistõttu ei osanud Uibo hetkel öelda, mitmel reisijal täpselt hüvitise õigus haiguspuhangutega seoses tekkis.
Hoolitsuskohustuse teostab maapealne teenindus
Kui lend hilineb kaks tundi, tekib lennufirmal hoolitsuskohustus ning reisijatele peab pakkuma toitlustust. Uibo nentis, et tihti tekib hoolitsuskohustuse täitmisega probleeme, seset lennufirmad ise ei ole füüsiliselt sihtkohtades oma klientidega tegelemas .
«Seda funktsiooni peab täitma kohaliku lennujaama maapealne teenindus, kes on kohustatud meie klientide eest hoolitsema. Meil on sõlmitud nendega vastavad lepingud,» selgitas ta ning lisas, et nagu ka mujal tavaks, ei ole Nordica enda personal mitte üheski jaamas maa peal reisijatega tegelemas, kuna see teenus ostetakse maapealselt teeninduselt sisse.
«Teinekord juhtubki nii, et me saame alles pettunud reisijate kaudu teada , et välisjaamas ei tegeleta meie reisijatega moel milles me oleme oma partneriga kokku leppinud. Siis oleme siin Tallinnas tagajalgadel ja uurime, mis toimub ja miks midagi ette ei võeta. Aga loomulikult klient pettub ju alati lennufirmas,» lisas ta.
Uibo selgitas, et kuigi maapealne teenindus peaks hoolitsust vajavate reisijate poole ikka ise pöörduma, siis suuremates lennujaamades, kus korraga teenindatakse mitme lennufirma reisijaid võib juhtuda, et reisijani nii kiiresti ei jõuta. Sellisel juhul tuleks ise maapealse teeninduse poole pöörduda ja oma õigusi nõuda.
«Ma täitsa mõistan, et inimene arvab sellistel juhtudel automaatselt, et Nordica hoiab minu pealt kokku ja ei tunne huvi, aga see pole nii. Me alati kontrollime , et meie reisijatega tegeletakse» täpsustas ta.
Mis juhtub, kui lend jääb ära lennufirmast mitteolenevatel põhjustel?
Uibo selgitas, et kui lend jääb ära lennufirmast mitteolenevatel põhjustel siis:
A. soovi korral, saab reisija raha tagasi
B. Ta saadetakse sihtkohta järgmise otselennuga
C. aadetakse sihtkohta teisi teid pidi
«Samuti võib reisija öelda, et ma sooviksin lennata hoopis paari nädala pärast. Sel juhul teeme talle tasuta lennukuupäeva muudatuse, aga see eeldab muidugi seda, et soovitud lennul oleks vaba koht olemas,» sõnas ta.
Hilinemised ei ole enamasti lennufirmade süü
Uibo sõnul on tegelikult lennuliikluses valdavaks hilinemiste põhjuseks asjaolud, mis ei sõltu lennufirmadest . Need on näiteks ilmaolud, liiklussituatsioonid, lennuturvalisusega seotud probleemid, streigid ja sanktsioonid.
Et lennuk saaks lennata punktist A punkti B, on vaja väga paljudelt partneritelt erinevaid tugiteenuseid ja nad peavad oma tööd väga hästi ja õigeaegselt tegema, lisas ta. Kui kütuse tarnija ei suuda lennukit õigeagselt tankida ja sellest tekib hilinemine, siis vabandab ikka ja alati lennufirma.
Üks näide, mis ei sõltu isegi töö efektiivsest tegemisest on aga ummikud õhus. «Kui kusagil taevalaotuses tekib oht ummiku tekkeks, siis antakse lennuliiklusteeninduse poolt lennufirmale uus nii-nimetatud slot [ajavahemik], mille sees võib lennuk startida, näiteks Amsterdami. See tähendab, et öeldakse, et võite Tallinnast startida näiteks alles 45 minuti pärast,» kirjeldas Uibo. Sellisel juhul pole hilinemine kuidagi lennufirma kontrolli all.
Sloti mõte seisnebki Uibo sõnul selles, et vältida lennukite ooteaega õhus tiirutades, mis on kordades kallim, kui maapeal oma stardiluba oodata.
«Arvan, et iga lennufirma peab oma reisijate ees alati vastutama ja pakkuma neile igakülgset tuge, kui lend hilineb või ära jääb. Nordica on seda põhimõtet alati järginud. Meil pole kolme aasta jookusl olnud ühtegi ettekirjutust tarbijakaitselt, kuna täidame oma kohustusi korrektselt,» ütles Uibo.
Reisijatele soovib ta südamele panna, et nad annaksid lennufirmale alati oma kontaktid mille kaudu saaks lennufirma nendega vajadusel suhelda. Kõige parem oleks mobiiltelefoni number, et vältida igasuguseid infosulge.
«Meil on olnud üksjagu arusaamatusi seoses sellega, et meil pole tihti reisija kontaktandmeid, sest inimestel pole kohustust näiteks oma mobiiltelefoni numbrit või meiliaadressi lennufirmaga jagada. Ja nii on infosulud kerged tekkima,» ütles Uibo.
Kompensatsioonide saamiseks tuleb Nordica kodulehel ära täita vastav avaldus. Eesti lennufirma puhul pole õnneks mingit põhjust kasutada vahendajate abi, kes võtavad kompensatsioonisummadest 30-40 protsenti endale.