/nginx/o/2018/11/07/11554891t1h33f7.jpg)
/nginx/o/2018/07/24/11032842t1hd7d8.jpg)
Eelmisel aastal toimus Eestis üle 600 rahvusvahelise konverentsi, millel osales kokku ligi 90 000 delegaati, neist 58 000 välismaalast, kes tõid Eesti majandusse hinnanguliselt üle 45 miljoni euro.
EAS: Eesti vajab puhkajatest rohkem konverentsituriste
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) turismiarenduskeskuse direktori kohusetäitja Annely Vürmeri sõnul võidab konverentsidest kogu Eesti majandus, sest võrreldes puhkusekülastajatega viibivad konverentside külastajad Eestis kauem ja tarbivad suuremat hulka teenuseid.
«Konverentside külastajad tulevad sageli Eestisse tagasi ning mitte üksi, vaid pere ja sõpradega. Samuti on konverentsituristid oma eriala tipud, kes levitavad sõna kogu võrgustikus ning võivad siia hõlpsasti tuua järgmise konverentsi, motivatsioonireisi või muu äriürituse, millest tõuseb Eestile tulu,» selgitas Vürmer konverentsiturismi positiivset mõju.
Paaripäevase erialakonverentsi delegaat kulutab Eestis enamasti ligikaudu tuhat eurot, mis on oluliselt rohkem kui puhkuseturistid. Praegu moodustab konverentsiturism neljandiku Eesti turismi kogutulust, mis on viimastel aastatel järjepidevalt kasvanud ja ulatub juba üle 1,8 miljardi euro.
EASi turismiarenduskeskus teeb koostöös MTÜga Eesti Konverentsibüroo igapäevast turundus- ja müügitööd välisturgudel, tutvustades Eestit rahvusvahelistel äriturismi messidel ning korraldades ärikontaktide sõlmimise üritusi.
«See võimaldab Eesti ettevõtjatel jõuda tulusate tehinguteni ja heade äripartneriteni, kelleni üksi jõuda oleks väga raske või koguni võimatu,» nentis Vürmer. Ta lisas, et EAS toetab igal aastal ka rahaliselt rahvusvaheliste konverentside korraldamist.
«Pärast Eesti eesistumist Euroopa Liidu Nõukogus on konverentside korraldamine Eestis aga niivõrd hoogustunud, et tänavune eelarve on lõppemas. EAS avab rahvusvaheliste konverentside toetamise meetme uuesti 2019. aasta alguses,» märkis Vürmer.
Olulisemad arenguväljakutsed konverentsiturismi vallas on paremate lennuühenduste ja hea konverentsikeskuse olemasolu. MTÜ Eesti Konverentsibüroo tegevjuhi Kadri Karu sõnul võiks suuri üritusi Eestis toimuda palju enam, kui meil oleks olemas suurem, multifunktsionaalne konverentsikeskus, kus ühe katuse all on suur, circa 2500 istekohaga saal, 20-30 väiksemat saali ja nõupidamisteruumi ning fuajeepinnad näitusteks, suhtluseks ja toitlustuseks.
«Kindlasti vajavad lisa ka otselennuühendused, sest konverentsi- ja motivatsioonireisi klient odavlennufirmaga pigem ei lenda. Ta hindab mugavaid ühendusi, piisavalt tihedat lennuplaani ja hea mahutavusega lennukeid,» lisas Karu.
EAS ja Tallinna Lennujaam teevad koostööd uute lennuliinide avamise nimel. «Välisturistide arvu suurendamisel lähtume sihtpunktidest ja kliendisegmentidest, kus on enim potentsiaali tõsta turismitulu. Siiski tuleb meeles pidada, et kõigele vaatamata teevad lõpliku otsuse uute liinide avamise osas lennufirmad,» ütles Vürmer.
Suurimad sel aastal Eestis korraldatud konverentsid on ligi 1300 osavõtjaga Euroopa Väikeloomaarstide Föderatsiooni Eurokongress ning pea 2000 delegaadiga European Group for Organizational Studies kollokvium.
Tuleval aastal toimub Tallinnas JCI Maailmakongress kuhu oodatakse lausa 5000 inimest. Enamik Eestis toimuvaid konverentse jääb pigem saja kuni paarisaja osaleja ringi. Eesti mõistes on suured ka 300, 500, 700 osalejaga sündmused, milliseid toimub aasta vältel mitukümmend.