Jõuluehteis turismitalud ootavad külalisi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Nurmenuku talus tegutseb jõuluvana töötuba koos õnneloosiga, on jõuluvana postkontor ja õnnekaev, saab sõita karussellil, kelgutada suurelt mäelt.
Nurmenuku talus tegutseb jõuluvana töötuba koos õnneloosiga, on jõuluvana postkontor ja õnnekaev, saab sõita karussellil, kelgutada suurelt mäelt. Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Pärnumaal võtavad jõulukuul külalisi vastu turismitalud ja keskused, kus saab paitada koduloomi ning veeta jõulumeeleolu loomiseks paar tundi, küllaminekuks on kasulik liituda mõne ekskursioonigrupiga, kirjutab Pärnu Postimees.

Raja talu peremees Andrus Teemant kõneleb, et talu loomaperel läheb kenasti, kuigi sissetuleku mõttes on aasta olnud kehv.

«Kiidelda pole millegagi, imeme kevadeks käppa. Aga toime tuleme igal juhul. Turism on talule praegu teisejärgulise tähtsusega, esikohal on loomade müük,» räägib Teemant.

Eraldi jõulumaad miniloomatalus tänavu ei tehta. Nädala sees võetakse gruppe vastu ainult varem kokku leppides, nädalvahetustel ja pühade ajal võib tulla eraviisiliseltki kella 11-15, sest pärast kella kolme hakkab hämarduma ja taskulambi valgel talus ekskursiooni ei tehta.

Topeltsarvedega lambad

Uudiseks on Raja talus kahe- kuni kuuesarvelised Jakobi lambad. Tegu on Šoti lambatõuga. Samast piirkonnast on pärit teised uusikud – Soay lambad. Soay on nimelt Manija-suurune väikesaar, mille järgi tõug oma nime on saanud. Villpead on aastasadu saarel eraldatuses järglasi andnud, neid peetakse maailma vanimaks lambatõuks.

Raja talus on külastajatel võimalik näha ka ponisid, miniveiseid, minisigu, kääbuskitsi ja -lambaid, mitut kääbusküülikutõugu ja palju kääbuskanatõugusid. Miniloomade ja -lindude kõrval näeb suuri kana- ja küülikutõugusid, samuti hanesid, parte, paabulinde, mitut liiki faasaneid ja muidki huvitavaid elukaid.

Mitu talu looma- ja linnutõugu kuulub harulduste hulka. Taluõuel elavad juba mitmendat aastat vabalt küülikud, neid on paarkümmend. Loomakesed pesitsevad puuriitade all urgudes ja vanas aidas. Ega nad ennast külastajatele väga näita ja minikollidki kipuvad vabapidamisel jänkusid taga ajama, kui nad liiga julgeks muutuvad.

Külastajate ja loomade turvalisuse huvides toimuvad ekskursioonid ainult giidi juhtimisel, giid annab ülevaate eri loomatõugude päritolust, ajaloost ja bioloogiast.

Jõuluvana postkontor

Nurmenuku talu ja puhkekeskuse perenaine Viktoria Kaasik ütleb, et keskus on jõuluehteis. «Ootame juba külalisi. Võtame gruppe vastu ainult ettetellimisel,» märgib ta. Päevas suudetakse vastu võtta kaks gruppi. Loomapere on hea tervise juures ja kenasti paljunenud.

Keskuses võib imetleda lamba- ja kitsetallesid, minilehmal on kolmekuused vasikad ning raskeveohobusel varss. Varsti peaks poegima minisiga. Küülikulgi on peenikest peret, aga esialgu peidab ta oma võsukesi hoolega.

Uus vaatamisväärsus Nurmenuku keskuses on hobutööriistade muuseum. Muuseum paikneb hobusetalliga samas hoones ligemale 300 ruutmeetril.

Grupile pakutakse Nurmenuku talus ettetellimisel jõuluetendusi. «Päkapikkude seiklused jõulumaal ja nende kenad kombed» või «Jõuluperekonna toimetused».

Suures palkmajas-peoruumis saab juua kuuma teed või glögi, küpsetatakse piparkooke. Tegutseb jõuluvana töötuba koos õnneloosiga, kingitusi saab püüda õnnekaevust. Saab sõita karussellil, kelgutada suurelt mäelt (kelgud on kohapeal)

Tehakse ekskursioon hobusetalli, kus elavad Eesti suurimad hobused - Eesti raskeveohobused. Üle vaadatakse talu kõik muudki loomad.

Soovi korral saab sõita reega, töötab jõuluvana postkontor. Programm kestab paar-kolm tundi.

Õnnetoovad villatutid

1. detsembrist 9. jaanuarini kutsutakse uusi ja vanu sõpru Pärnumaale Audru valda Soomra külla Pihlaka talu koduloomaaeda jõuluaega tähistama. Sügisel on Pihlaka talu loomade seltskonda lisandunud täkupoiss Kuningas ja talu vanim kassiemand Beti on toonud ilmale vahva pesakonna kassilapsi.

«Pöidlad pihku, sest jõuluajal peaks minisiga Triinu ilmale tooma oma kolmanda pesakonna põrsaid,» mainib talu perenaine Katrin Pirs.

Külastajatega vaadatakse jõulukuul üle kogu talu loomapere. Kohal on rõõmsameelsed päkapikud, kes edastavad laste soovid jõulutaadile. Peale selle mängitakse põhus, meisterdatakse esemeid ja valatakse lõkkel õnne. Proovida saab talutöid: kraasida villa, kududa kangast, jahvatada käsikivil jahu. Iga laps saab koju kaasa omameisterdatud eseme, endakraasitud õnnetoova villatuti, valatud õnnetina ning Pihlaka talu päkapiku ja loomapere parimad jõulusoovid.

Mänguväljakul saab vaadelda hobutööriistu, mitmesugust vanavara. Nii näitab Katrin Pirs, mismoodi tehti vanasti võid, millised näevad välja koorelahutaja ja võimasin.

Taluõuel on avatud väike kauplus, kus pakutakse maiustusi ja limonaade Eesti tootjatelt, samuti meeneid ja käsitööd. Pihlaka talu võtab vastu nii gruppe kui peresid. Gruppide (20 inimest) puhul on nõutav eelregistreerimine. Peresid võetakse talus vastu 23. detsembril, kuid siis tuleks enda tulekust kindlasti varem teada anda, sest kohad on limiteeritud.

Varsalasteaed Toris

Tori hobusekasvanduse Jõulumaa ootab uudistama juba teist aastat, tutvustab ettevõtmise organiseerija Kerli Luige.

«Tulge ja veenduge, et pole midagi pehmemat kui hobune ega siidisemat kui tema leivatükki luniv nina! Kaege oma silmaga meie vallatust täis varsalasteaeda!» kutsub ta.

Soovijatel avaneb võimalus teha saanisõitu, uhkete hobuste lakad lehvimas ja kuljused helisemas. Kui külm naha vahele pugema kipub, saab seda peletada piparkookide ja kuuma jõulujoogiga, seejärel veedetakse mõnusalt aega mängides, muinasjuttu lugedes ning jõuluvana oodates. Jõulumaad saab külastada 2.-19. detsembrini, 27. detsembri hommikupoolikul ning 29. ja 30. detsembril. Väikseim grupi suurus on kümme inimest.

Traditsiooniliselt võõrustab jõuluajal külastajate gruppe Carl Robert Jakobsoni talumuuseum, pakkudes 1.-23. detsembrini programmi «Jõulud talus».

Kava viib osalejad vanemasse jõuluaega, mil päkapikke ega jõuluvanasid veel ei tuntud. Vaadatakse, kuidas valmib ja maitseb pühadeleib. Rehetoas ootavad talutoidud ja vanaaegsed mängud, laudas söötmist ja paitamist loomad.

Metsloomi ei unustata samuti: neile pannakse söödasõime kaasavõetud kapsast-porgandit. Püstkojas küpsetatakse lõkkel linnupetet, vorstid on talu poolt. Üritus kestab kolm tundi ja sobib igas eas külastajatele. Soovi korral võib tellida juurde sooja toidu.

Märksõnad

Tagasi üles