Kultuuriküllane Tartu kutsub tagasi

Peipsil saab sõita lodjaga, Emajõel aga paadirallile kaasa elada. Foto: AFP / Scanpix

Teaduse ja tudengite kõrval leiab Tartust aasta ringi üle 4000 kultuuriürituse, linna ümbritsev Tartumaa kutsub aga ajaloo- ja loodusehuvilisi üle Eesti. Tartust on pärit ka Eesti areneva turismitööstuse tänavune uuendaja ja üllataja. Ülikoolilinna turismipotentsiaalist räägib sihtasutuse Tartumaa Turism juhataja Kaja Allilender.

Kuidas Tartus turismihooajad jagunevad?

Sesoonsus on tegelikult kogu Eesti probleem. Kui vaadata aga statistikat, siis väga teravalt sesoonsus Tartus ei ilmne. Eesti keskmisega võrreldes on Tartut külastavate turistide arv aastaaegade lõikes pigem tasakaalus.

Kaasa aitavad siin kindlasti madalhooajale suunatud kampaaniad ja konverentsiturismi arendamine. Põhiliseks kõrghooajaks tuleb aga siiski pidada perioodi maist septembrini.

Millised on Tartu eelised teiste linnade ees?

Suur valik kultuurisündmusi on kindlasti üks eeliseid. See meeletu kontsertide, etenduste ja festivalide hulk. Teiseks on Tartu ikkagi ülikoolilinn, sellest johtub kogu linna keskkond, tudengilinna melu ja nooruslikkus.

Tartut nimetatakse küll heade mõtete, küll ülikooli- ja nooruse linnaks - kas seda tasubki Tartusse otsima tulla, või leidub ka avastamata nüansse ja lisaväärtusi, mis tudengilinna üldistuses on varju jäänud?

See sõltub inimesest ja tema huvidest. Üldised sõnumid ja sloganid on ju suunatud massile. See, et me rõhutame ülikoolilinna, muuseumide linna, hansalinna või kultuuripealinna, vaadates ürituste ja inimeste suhtarvu.

Sõltuvalt erihuvidest - keda huvitab action, keda rohkem akadeemiline pool - leidub Tartus tegevust igale sihtrühmale, see tuleb lihtsalt üles leida.

Millal on parim aeg Tartut külastada?

Mina leian siit igal aastaajal huvitavat tegevust. Kevadel on Tartus kevadpäevad, mida seni on tuntud kui tudengite kevadpäevi. See melu, mis siis Tartut 24 tundi ööpäevas täidab, on fantastiline. Üritused toimuvad igal pool - parkides, platsidel, jõe ääres.

Suviseid Tartu hansapäevi külastas tänavu ligi 80 000 inimest - see on meeletu rahvahulk. Hansapäevadest räägitakse vähe, sest need jäävad muude suveürituste varju, aga näha linnas inimesi keskaja riietes, kohvikutes istumas, see on tõeliselt tore.

Sügisel tulevad puhanud tudengid kooli ja siis on Tartus hoopis teistsugune melu, ringi liikudes näedki ainult noori. Detsembris räägime jõululinnast ja advendiüritustest. Kampaaniad sihtturumaades on toonud siia ka talvel palju uusi turiste, eriti Peterburi kandist.

Tartu kultuuriürituste detsembrikuu programmi vaadates näeme, et kontserte ja muusikaetendusi jagub igasse päeva. Tartu puhul räägitakse kindlasti Vanemuisest oma klassikalise poolega - ballett, ooper, draama. Väga põnevate teenustega on tulnud Tartus turule Athena konverentsikeskus, mis pakub täiendavalt nii-öelda eliitkultuuri ja kõrgema klassi üritusi, lisaks Tartu Uus teater, kultuuritehas. Vanemuise kontserdimaja teeb väga tihedat koostööd ka Jaani kirikuga.

Kogu see jõulude aeg ja jaanuarikuu toob Tartusse suure valiku kontserte ja teisi kultuurisündmusi.
Kas need kultuuriprojektid ja ettevõtmised on ikka jätkusuutlikud või on need seotud praegu aktiivselt tegutsevate üliõpilastega, kes kahe-kolme aasta pärast lahkuvad ja selle kõik endaga kaasa võtavad?
Kui need kultuuriprojektid on kõik just Tartusse tekkinud, ju on siis selle järgi ka vajadust olnud. Need on rahva hulgast välja kasvanud, mitte ülevalt poolt algatatud. Õnneks on eestvedajaid ikka rohkem kui üks.

Mis oleks Tartu üliõpilasteta?

Vaat see on juba raskem küsimus. See oleks hoopis teine linn. Karl Gustavit tuleb tänada, et ta ülikooli just siia lõi.

Tartu ei ole ainult linn, Tartu ümber on Tartumaa. Kus suunas liikuda soovitate?

Üks ainulaadsemaid kohti on Peipsiveere, sealsed vanausulised oma ridaküladega. Sinna ei maksa 21. sajandi väga modernset elu otsima minna. Mõneti on sealne eluolu jäänudki 20. sajandi algusesse ja 19. sajandi lõppu - armsad tänav-külad sibulakasvatajate ja kuivatatud kala müüjatega. Sealt leiab ka toredaid muuseume ja vanausuliste palvelaid. Inimesed on seal väga armsad ja kenad, kuigi sa pead aktsepteerima nende kultuuri. Sinna ei saa minna oma kinnistunud veendumustega, see on nende elukeskkond, aga see-eest väga omanäoline.

Teiseks tooksin välja Lõuna-Tartumaa suuna ja Elva puhkepiirkonna. Seal on välja arendatud meeletu matkaradade võrgustik. Samuti räägime siin vanalaevade ehitusest, Võrtsjärvel saab ju sõita kalepurjekaga. Eesti turismi uuendaja 2008 on samuti Tartus, Emajõe lodjaselts. Vanu laevu ehitatakse Tartumaal teisigi.
Loodusesõpradele on Tartumaal ligi 20 matkarada, Alam-Pedja looduskaitsealal, Emajõe Suursool ning mujalgi. Vaatamist ja uudistamist on hästi palju. Viimasel ajal on juurde tulnud ka põneva ja aktiivse puhkuse teenuse pakkujad. Korporatiivklientidele on muutnud populaarseks fotojaht, gepsimine.
Turistidele pakume võimalust Tartu kohal lennata. Saadjärvel on lausa purjetamise keskus. Tartumaal on kokku 35 muuseumi, suur osa nendest on täiesti tasemel ekspositsioonidega. Mänguasjamuuseum näiteks on üle Euroopa saanud rohkem kui 10 preemiat. Jaani kultuurikvartalist, kuhu kuulub Jaani kirik ja Antoniuse gild rohkem kui 20 käsitöökojaga, koos Mänguasjamuuseumi juurde ehitatava nukuteatriga kujuneb tõeliseks kultuurikeskuseks Tartus.

Kuivõrd oluliseks on teie jaoks muutunud siseturist?

Siseturistile pööratakse viimastel aastatel kogu Eestis rohkem tähelepanu. Talveperioodil on loomulikult oluline konverentsiturism ja üritused. Tartu on üks väheseid linnu, kes teeb siseturismile keskendunud kampaaniat «Tartus näeme».

Kas eestlasega on lihtne turunduskeeles suhelda?

Ühtpidi lihtsam, teisest küljest palju keerulisem. Meil on ju kõigil olemas Tartust oma ettekujutus, kuigi see ei pruugi enam tegelikkusele vastata.

Kas Tartuga on seotud legende või kinnisideid, mida seal tegelikult enam ammu pole või mida Tartuga siduda ei saa?

Jah. See, et Tartu on suvel igav ja väljasurnud linn. Sellest võis rääkida võib-olla kümme aastat tagasi, kui linn tudengitest tühjaks jäi. Seda, et Tartus on suvel igav, räägivad inimesed, kes on seda linna külastanud aastaid ja aastakümneid tagasi ning see ei vasta kindlasti tõele. Me räägime Tartu puhul ikkagi rohkem kui 4000 üritusest aastas. Nii palju suvelavastusi kui Tartus, pole üheski teises linnas. Tulge ja veenduge selles ise.

Kas Tartus on veel ruumi turismiettevõtlusele?

Muidugi. Loomulikult ootame suurrajatisi, tõelisi turismimagneteid. Kui uus Ahhaa-keskus ja Raadile rajatav Eesti Rahva Muuseumi uus hoone valmis ehitatakse, oleks need Tartule sobilikud ka teaduse koha pealt, linnale ja turistile annaks aga samuti väga palju juurde, sest neid tuldaks spetsiaalselt külastama. Kui Tartu saaks lennuühenduse, looks see oluliselt juurde uusi võimalusi ettevõtluse arendamiseks turismisektoris. Pikisilmi ootame juba mitmeid aastaid näiteks tõeliselt luksuslikku spaa-hotelli, mis vajab ka välisturisti lihtsamat ligipääsu Tartule.

Tartu on teiseks kodulinnaks väga paljudele eestlastele, kes veedavad või on veetnud siin mitmeid ülikooliaastaid. Kas Tartusse tullakse tagasi?

See võikski olla sõnumiks neile inimestele - tulge vaatama ja meenutama oma noorusaega. See on üks sihtrühm, kellega tuleks tegelikult ka palju rohkem tööd teha. Neil inimestel on Tartus möödunud elu ühed parimad aastad. Tulla tagasi ja vaadata, mis on muutunud ja mis on jäänud.