/nginx/o/2018/11/07/11554891t1h33f7.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/07/08/8416757t1hc36e.jpg)
Paljud inimesed ei salli oma passipilti, kuna seal peab olema tõsise näoga. Hiljutises uuringus selgus aga, et naeratava näoga fotolt on inimene hoopis paremini äratuntav.
Uuring: passifotol tuleks hoopis naeratada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Yorki ülikooli psühholoogiaosakonnas tehti uuring, kus vaadeldi, kas paremini on inimene äratuntav naeratava või tõsise ilmega fotolt, vahendas Lonely Planet. Samuti võrreldi fotosid sarnase välimusega inimestega, et kindlaks teha, milliselt fotolt on õige isiku tuvastamine kõige lihtsam. Selgus, et uurimisalused suutsid võõraid nägusid kõige paremini ära tunda naeratava ilmega fotodelt.
Kuna enamikul isikut tõendavatel dokumentidel oleme tõsiste nägudega, võib see uurijate sõnul tekitada raskusi siis, kui ametivõimud peaksid hakkama identiteedivargust uurima.
Teadlased korraldasid mitu erinevat uuringut, et tulemuses kindlad olla. Esimeses paluti 40 katsealusel viia kokku 60 tõsise näoga inimesi kujutavat fotot avatud suuga naeratavate ning kinnise suuga naeratavate inimeste fotodega. Teises testis pidid 34 inimest viima kokku õigete inimeste fotod, kasutades vaid fotosid näo alumisest poolest.
Uuringus selgus, et rohkem õigeid tulemusi oli avatud suuga naeratavate fotode puhul.
«Meie uuringus selgus, et isikut tõendavatel dokumentidel levinud neutraalse ilme asendamine avatud suuga naeratamisega võib muuta näotuvastuse lihtsamaks. Kohe, kui emotsionaalne ilme ei kattu – võrreldes naeratavat ja neutraalset fotot- siis tuvastamise täpsus langeb oluliselt,» sõnas uuringu eestvedaja dr Mila Mileva.
Kuigi uuringu kohaselt võib naeratav foto aidata kaasa isiku tuvastamisele, ei tähenda see veel seda, et tulevikupassidest tõsised fotod kaoksid. Uuringu korraldajate sõnul oleks praktilisem lahendus hoopis see, kui passis hakkaks olema siiski neutraalse ilmega foto, kuid sellele lisaks veel juures ka naeratav foto, mis tagaks selle, et ametivõimudel oleks tuvastamisel ligipääs mõlemale näoilmele.