/nginx/o/2018/11/07/11554891t1h33f7.jpg)
/nginx/o/2018/07/05/8137008t1hd209.jpg)
Tasase ja helesinise veega järv ei pruugi alati suplemiseks ohutu olla. Maailmas on palju veekogusid, mis on inimesele oma ebasobiva keskkonna tõttu ohtlikud või suisa surmavad.
Top 5: kõige ohtlikumad veekogud maailmas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui veekogude ohtlikkuse puhul kardetakse müütilisi veekoletisi nagu näiteks väidetavalt Loch Nessis tegutsev elukas, siis tegelik oht peitub hoopis vee happelisuses ja saastatuses.
Business Insider kogus kokku viis veekogu üle terve maailma, millest mõnedes supeldes ei pääse isegi mitte eluga. See aga ei tähenda, et nende külastamisest hoiduda tuleks. Tegemist on tihti väga eriskummaliste ja kauni loodusega paikadega, mida vaatama tasub kindlasti minna, varbaid vette pistmata.
Rio Tinto jõgi, Hispaania
/nginx/o/2018/07/05/8136404t1h9047.jpg)
Tõenäoliselt saab igaüks aru, et kui ikka jõevesi on sügavpunase värvusega, on sellega midagi valesti. Rio Tinto on kõrge happesisaldusega jõgi, mille pH tase on 1,7 ja 2,5 vahel. Samuti sisaldab jõgi väärismetalle nagu kuld, hõbe ja vask, mis muutis selle nii iidsetest aegadest kuni tänaseni ülipopulaarseks. Ligi 5000 aastaste kaevandamistööde tulemusena on jõgi praegu aga äärmiselt reostatud ning elusorganismidele ohtlik.
Keev järv, Dominica Ühendus
Dominicas asuvas Morne Trois Pitons rahvuspargis on maailma suuruselt teine kuumaveeallikas. Järve veetemperatuur kõigub keskmiselt 82 ja 92 vahel, kuid järve keskosa temperatuuri ei olegi saadud täpselt mõõta. Nimelt järve keskosa keeb ja on nii kuum, et sinna ligi minna oleks liiga riskantne.
Kivu järv, Rwanda ja Kongo
/nginx/o/2018/07/05/8137008t1hd209.jpg)
485 meetri sügavune Kivu järv asub Rwanda ja Kongo vahel ning asetseb kahe tektoonilise plaadi kohal. See tähendab, et järve all olevad tektoonilised plaadid nihkuvad pidevalt üksteisest eemale, põhjustades ka vulkaanilist tegevust piirkonnas. Mis muudab järve aga ohtlikuks ning tõenäoliselt isegi surmavaks on selle all kinni olev 250 kuupkilomeetrit süsihappegaasi ja 65 kuupkilomeetrit metaangaasi. Hetkel on veel veesurve gaaside survest poole tugevam, mistõttu on järvel viibimine ja selles ujumine ohutu. Kui aga veetase peaks muutuma, võivad tagajärjed olla kurvad.
Citarum jõgi, Indoneesia
/nginx/o/2018/07/05/8137132t1hb599.jpg)
Citarumi jõgi on ohtlik ning surmav paraku inimtekkelisel põhjusel- prügi tõttu. Jõgi on niivõrd tulvil ohtlikke kemikaale ja mitte-lagunevat prahti, et see on tuntud kui maailma kõige reostatuma jõena. Jõe kaldal on ligi 200 tekstiilivabrikut ning nendest pärinevad kemikaalid nagu elavhõbe, arseen ja erinevad tekstiilivärvid heidetakse kõik jõkke.
Karachai järv, Venemaa
Uurali mägedest lõunas asuv Karachai järv on üks kõige saastunumaid paiku maailmas, kuna veekogu ning selle ümbrus on tugevalt radioaktiivsete jäätmetega reostatud. Järve lähistel asub Venemaa üks olulisemaid tuumarelvade valmistamise tehaseid Mayak, mille radioaktiivsed jäätmed suubuvad Karachai järve. Piirkonna lähistel elavate inimeste seas on ülikõrge vähki haigestunute arv, samuti esineb palju sünnidefekte.