Väike ja vürtsikas Singapur

Vaade Marina Bay Sandsi keskusele. Kolme hotelli ühendab katuseterrass, mis mahutab ka parke ja ruumika basseini. Foto: Singapuri turismiamet

Ma ei ole Singapuris käinud, kuid ometi tahan jagada oma reisimuljeid… Need tekkisid siis, kui Singapuri turismiameti esindaja Bridget Goh mind mõni päev tagasi mõttelisele teekonnale viis.

Lõvilinn (sanskriti keeles on «singa» lõvi ja «pura» linn) tervitab meie kliimast saabujat tunduvalt soojema temperatuuri ja tunduvalt niiskema õhuga. Tegu on tõelise troopikaga ja see püsib aastaringselt. Ka öösel ei kipu termomeetrinäit alla 24 soojakraadi.

Silmale on esimeseks muljeks puhtus. Tänavale visatud suitsukoni, jäätisepaberit või näritud nätsu Singapuris ei kohta. Võimud on lohakuse oma rahvast karmide keeldude ja trahvidega välja juurinud. Ja ega vist teisiti saakski – Singapur on pindalalt umbes Hiiumaa suurune ja seal elab ligikaudu 5 miljonit inimest. Oht tänavate reostamiseks on sellise inimtiheduse juures suur.

Närimiskumm keelatud

Keeldudest ja trahvidest rääkides, ei saa mainimata jätta nätsukeeldu. Singapuris on keelatud müüa nätsu. Seega peab nätsusõltlane endale enne lennukipardale astumist mõned pakid närimiskummi varuks ostma. Turvakontrollid nätsu taskutest ära ei korja ja keegi ei keela seda ka närida, tuleb vaid hoolt kanda, et see pärast õigesse prügitünni jõuaks.

Nätsukeeld on ääriveeri seotud ka sealse kõrgtehnoloogilise ühistranspordisüsteemiga. Kogu linna ühendab MRT- ehk meie mõistes metroovõrk. Nätsukeeld sai Goh selgituse järgi sisse seatud pärast seda, kui mõned nätsud salapärasel moel kõrgtehnoloogiliste MRT-de uste vahele jäid ja parajalt tüli tekitasid. Aga MRT on turisti jaoks parim viis linnas liigelda. Samas on olemas ka taksod, ekskursioonibussid, vee- ning velotaksod. Omal käel linnas pedaalimist turistile ei soovitata, sest muu liiklus on linnas üsna tihe.

Vaadata ja kogeda on linnas palju, kuid Goh soovitas alustada kohalike kahest lemmikust: söömisest ja ostlemisest. Hästi konditsioneeritud ostukeskused on ka head pelgupaigad neile, kellele 30-kraadine troopiline kuumus üle jõu käib. Tuntuim ostukeskuste piirkond on Orchard Road.

See food diet

Söögiga on aga kohalikel eriline suhe. Loomulikult moodustavad suure osa toiduvalikust mereannid (inglise keeles «seafood»), kuid enamik sealsetest inimestest on nii-öelda «see food» dieedil - toit, mis silmale ette jääb, rändab ka suhu.. Söögikordi on kohalikel päevas 5-6 ja pole sugugi imelik, kui mõni unetu keskööl sammud söögimajja seab.

Toiduvalik on tugevalt mõjutatud Singapuri ajaloost. Kokku on segatud sinna aja jooksul elama sattunud hiinlaste, malailaste, indialaste köögile iseloomulikud vürtsikad maitsed, samuti on mõjutusi kaasaegsest Euroopast. Goh nõuannete järgi peaks maitseelamusi otsiv külaline kindlasti ära käima piirkonnas nimega Little India, kus hõljub karripulbri lõhna. Samuti tasub võtta suund idarannikule. Sealne meretoitude keskus koondab toidukohti, mis pole Goh sõnul mingid turistilõksud, vaid ka kohalike seas populaarsed einekohad. Singapuri tunnusroaks on tšillikrabi, mida tuleb minu teejuhi õpetuse kohaselt süüa talumehe kombel sõrmedega, mitte püüda noa ja kahvliga peenutseda.

Vaadata ja teha on Singapuris lisaks söömisele ja ostlemisele veel väga palju. Goh juttu kuulates tekkis tahtmatult mõte, et milline potentsiaal võiks meie pisikesel Hiiumaal olla – 11-12 miljonit turisti aastas, moodsad megaehitised, metsasafarid, konverentsikeskused, F1 rada, Hollywoodi filmide teemapark… Kõigele sellele on taolisel pinnal ruumi ja maailmas ka turg olemas.

Vaatamisväärsus ja maamärk, millest Singapuri külastades kindlasti üle ega ümber ei saa, on Marina Bay Sands. Tegemist on hotelli- ja konverentsikeskusega, mille keskmeks on kolm kõrghotelli ning nende katuseid ühendav hiiglaslik terrass. Terrassile mahuvad näiteks aiad, kuhu on istutatud ligi 300 puud, ja suur ujumisbassein.

Ühele korralikule turistile on olulised ka suveniirid. Lõvilinna sümboliks on lõvi pea ja kala sabaga elukas, kuid Goh selgituse järgi pole sel linnaga tegelikult suuremat ajaloolist sidet. Sümbol töötati välja alles hiljuti. Hoopis paslikemate suveniiridena tõi mu teejuht välja iPadi või siis vürstisegud. Elektroonika on Singapuris oluliselt odavam kui meil ning samuti on suurem valik. Vürtsid võiksid aga meenutama jääda reisil kogetud maitseelamusi…

Tasub teada

• Singapuri pindala on 710 ruutkilomeetrit ja rahvaarv ületab 5 miljonit.
• Singapuris on neli ametlikku keelt: inglise, hiina, malai ja tamili.
• Singapuri valuutaks on Singapuri dollar (S$). Üks dollar võrdub ligi 0,6 eurot.
• Singapuris käis 2010. aastal 11,6 miljonit turisti. Balti riikidest oli külastajaid veidi üle 4000.
• Singapur asub Eestist ligi 9300 kilomeetri kaugusel, kiireim lennuühendus Singapuriga on alates 30. maist Finnairil (ca 12 tundi üks suund).