«Naiste kuningriigis» pärivad mosuo naised endale kogu perekonna vara, võivad valida endale nii palju kaasasid kui soovivad ja kasvatavad ka lapsi iseseisvalt.
Naiste kuningriik: naised võivad võtta endale nii palju mehi kui tahavad
/nginx/o/2018/06/20/7911541t1hac3b.jpg)
20. juuni 2018, 12:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mosuode ühiskonnas on perepead naised, kes langetavad otsuseid, mis on seotud kodueluga. Perekonna vara pärivad emad ja seetõttu on naistel ka ühiskonnas palju vabadust ja autoriteet, kirjutas BBC. Üks mosuode iseäralikest kultuurilistest traditsioonidest on «liikuvad abielud», mis kohalikus keeles on zouhun.
Mosuod on elanud sajandeid Lugu järve kallastel ning kohalike poolt kutsutakse järve Ema järveks. Lugu järve ümbritsevad puitmajadega maalilised väikesed külad. Mosuo rahvad elavad Hiinas Yunnani ja Sichuani provintsides, mis on lähedal Hiina-Tiibeti riigipiirile.
Elatakse 2700 meetri kõrgusel merepinnast Himaalaja mäestikus ja lähim linn on kuuetunnise autosõidu kaugusel. Regiooni eraldatuse tõttu on seal kombed, mida kuskil mujal maailmas ei ole.
Mosuo naised saavad terve elu jooksul valida endale peigmehi nii palju kui tahavad. Abielupaarid ei ela koos, kuid kooselu jooksul külastavad mehed naisi, kui viimased neid kutsuvad, ja ööbivad ruumis, mida kutsutakse lilleruumiks. Päevaseks ajaks naasevad mehed aga tagasi enda kodudesse. Lapsi kasvatavad naised üksi ja isa eest on lastele naise vend ja isa.
Meestel on mosuo ühiskonnas kanda siiski tähtis roll. Neil on võim poliitikas ja traditsioonide järgi käivad mehed kodukohast eemal reisimas, et müüa kaubavagunites kohalikke tooteid. Meeste ülesanne on ka kodu ehitamine, kalapüüdmine ja kariloomade toiduks tapmine. Kuna isad ei vastuta laste eest, siis peavad nad majanduslikku hoolt kandma oma nõbude eest, kes elavad nende juures.