Galerii: Hiina toidud viivad keele alla

Hiinlaste toidulauda võib pidada väga põnevaks ja mitmekülgseks, sealt leiab ohtralt nii köögivilju kui ka liha. 

Inglise keelt enamik kohalikke ei oska, seepärast tasuks näiteks restoranis õhustamiseks valida koht, mille menüüs on roogade pildid. Teine variant on lihtsalt jälgida, mida teised kunded on tellinud ja osutada sellele. Toidu kõrvale tarbitakse üsna ootuspäraselt alati teed. Vahel ka siirupilaadset ploomimahla või lahjat õlut, mis on kohalikele väga meeltmööda.

Harvem juuakse siidrit või veini. Viimast küll toodetakse, aga turistid sellele kiidusõnu ei jaga, sest näiteks Hiina punane vein meenutab oma neljaprotsendise kangusega pigem lahjat metsmaasikalikööri. Õhtuti käivad Hiina noored baarides, neile meeldib karaoke.

Maiustuste poolest Hiina just silma ei jää. Põhjamaisele maitsele on kohalikud maiustused ehk liiga magusad, enamasti seesamiseemnetega ja tihti halvaa moodi. Ka kohaliku toidukultuuri puhul polnud magustoidud need, mida sageli süüa armastataks.

Hoopis vastupidi – rõhk on soolasel toidul, mida valmistatakse üsna suures koguses. Näiteks teeb kolmeliikmeline perekond endale õhtusöögiks kolm eri toitu, menüüs on ka supp, riis ja enamasti ka puuviljad, mis näivad olevat iga toidukorra osa.

Väga uhked paistsid hiinlased ka oma lihalembuse üle. Nimelt süüakse seal ka neid looma osi, mida meie siin sööma harjunud pole, alates kanajalgadest ja lõpetades ajudega. Neid peetakse Hiinas delikatessiks ja nende eest peab välja käima palju suurema summa kui meile harjumuspärase tavatoidu eest.

«Kõik, mida sa ei söö, on Hiinas väga populaarne,» tõdesid kohalikud. Varem vedaski Euroopa ülejäänud «delikatessid» Hiinasse, nüüd on kohalikud avastanud kohaliku toidu võlu ja kasvatavad selle peamiselt ise.