Tallinna lennujaama julgestusjuht: lendajate seas on toimunud põlvkondade vahetus

Tarvi Pihlakas Foto: JAANUS LENSMENT / PM/SCANPIX BALTICS

Lennujaama lennundusjulgestuse juht Tarvi Pihlakas selgitab lennujaama turvaala töö telgitaguseid ning suure reisijate kasvu tõttu neile osaks saanud muutusi.

Tallinna lennujaamast reisis eelmine aasta 2,65 miljonit reisijat, mis on 19 protsenti rohkem kui aasta varem. Kuna reisijate arvu hoogne kasv jätkub ka praegu, on suurema surve alla sattunud ka lennujaama turvaala.

Viimasel aastal teatas Tallinna lennujaam pidevalt reisijate kasvust ning ka nüüd on trend jätkumas. Millest selline reisijate kasv tuleneb?

Tegelikult oli juba eelmine aasta näha seda, et seoses eesistumisega reisijate arv suureneb. See oli natuke prognoositav, aga natuke ka siiski ootamatu, et tavareisijate arv nii palju suureneb. Uute liinide avamised ja ka istekohtade täitumised näitavad, et inimesi tuleb üha rohkem.

Piletihinnad on suhteliselt odavad, majandus on suhteliselt heal järjel ja inimesed lihtsalt ostavad rohkem. Just kaks nädalat tagasi käisime Ungaris, kus saime kokku Euroopa lennujaamade julgestusjuhtidega ja soomlased ütlesid, et neil on ka sama tendents. On kaks sarnast trendi, piletid on odavad ja reisitakse palju ning ostetakse kinnisvara.

Kuidas selline kasv lennujaama turvaala mõjutab?

Meie jaoks tähendab see seda, et inimesi on samal ajal korraga rohkem lennujaamas ning ühes tunnis tuleb rohkem inimesi. Eestlased on mugavad. Ollakse harjunud, et Tallinn on kiire juurdepääsuga kesklinna lähedal ning, et lennujaama saab tulla suhteliselt viimasel hetkel. Aga üha enam juhtub, et hästi paljud inimesed on kasutanud sama loogikat ja tegelikult on meil järjekorrad taga. Lihtsalt füüsiliselt ei saa me nii palju reisijaid korraga teenindada. Ehk siis meie põhimure pole kasvav reisijate hulk, vaid ühes tunnis korraga saabuv reisijate arv.

Mis aegadel on nii-öelda lennujaama tipptunnid?

Tipptunnid kusjuures on enam-vähem jäänud samaks, et selle võrra ei ole nad rohkem hajutatud.

Erinevatel päevadel on see ka muidugi erinev. Aga üldjuhul on raskuskese hommikul kell 04.30- 06.00, teine keskpäevane 11.00-13.00 ja siis õhtune tipptund 16.00-18.00 või veidi isegi kauem ja mõningatel päevadel ka õhtused 19.30-21.00.

Kui vahepealsetel aegadel tulla siis järjekordadega probleemi pole?

Ütleme nii, et me saame inimesed teenindatud, aga kas neil jääb ka piisavalt aega, et lennujaamas ringi vaadata, see on iseasi. Soovitame üldjuhul vähemalt kaks tundi varem tulla. Kui tekib ootamatu olukord ja kontrollis läheb aeg venima, on lihtsalt lisaaeg olemas.

Kas reisijate pideva kasvuga on märgata muutusi ka julgestuskontrolli töös?

On kaks asja, mida oleme märganud ja üritanud teadvustada. Üks asi on see, et on toimunud mingi generatsiooni vahetus lendajate seas. See pole ainult Tallinnas, vaid üldiselt Euroopas levinud tendents.

Lendajad on.. ma ei saa öelda, et muutunud nooremaks, aga need, kes on varem lennanud vanematega, on hakanud nüüd ise reisima ja tulnud oma vanemate selja tagant välja. Need, kes on harjunud võib-olla sellega, et vanemad on nende jaoks kõik asjad ära teinud selleks et lennule minna.

Ja teine tendents, mida näeme, on see, et kasutatakse vähem registreeritud pagasit. Mõningatel juhtudel on see tasuline ja siis üritatakse kõik asjad kokku käsipagasisse panna, mis tähendab seda, et käsipagasid muutuvad suuremaks ja raskemaks ning julgestuse jaoks raskemini loetavaks. Üha enam peame selleks, et kindlaks teha, et seal ei ole keelatud esemeid, suunama inimesi nüüd täiendavasse kontrolli.

Eelmisel aastal vaatasime statistikast, et täiendavasse kontrolli suunati kolmel peamisel põhjusel. Esiteks vedelikud, teiseks käsipagasisse unustatud või jäetud suured elektroonilised esemed ja kolmandaks oli muu, ehk siis muu ongi see, mida on väga raske lugeda. Või on toiduained, mis võivad kuju poolest näida lõhkeainena.

Aga täna on järjekord muutunud ning see muu on tõusnud teisele kohale. Seda siis seetõttu, et käsipagasite loetavus on läinud raskemaks. Ja vaikselt hakkavad tõusma ka nimekirjas ohtlikud esemed, nagu näiteks akupangad, mida võetakse reisile kaasa.

Mis on inimestele turvakontrollis üllatusena tulnud?

Päris palju on vedelikega probleeme. Eks meil tekib endil ka tihti küsimus, et kas mõni asi liigitub siis vedeliku alla või ei, aga ikkagi lennuamet on see, kes saadab oma tõlgenduse seaduse poolt.

Näiteks meega on see, et vedel mesi läheb vedeliku alla, kristalliseerunud mesi ei lähe.  Aga raske on öelda, kus on see piir, näiteks kui ta on selline vahepealne kreemjas mesi. Üldjuhul enda jaokski küsitavad asjad soovitaks registreeritud pagasisse ära panna, seda kiiremini kontrollis läheb.

Üldiselt saabki reisija ise hästi palju ära teha, et julgestuskontroll kiirelt läheks. Inimesega, kes on kodus hästi ette valmistanud, ongi vaid tere ja head aega ja kokkupuudet praktiliselt pole.

Kui suur osa reisijatest saadetakse täiendavasse kontrolli?

Enamasti aimame reisitüübist ette seda, kui palju võib aega minna. Ärireisijate puhul lähevad nad hommikul Euroopasse ja tulevad õhtul tagasi. Nemad teavad, kuidas reisida kiirelt.

Teine kategooria, kes rohkem aega võtab, on odavlennufirmade kasutajad. Nemad teevad üldjuhul kõik selleks, et nad ei peaks maksma registreeritud pagasi eest eraldi. Seega panevadki nad kõik, mis vähegi saab käsipagasisse. Kas siis toiduained ja muu, mis vaja läheb. Ja üldjuhul peame sellised pagasid saatma täiendavasse kontrolli.

Ja kolmas kategooria on puhkusereisijad. Nemad panevad palju asju registreeritud pagasisse, mis teeb asja lihtsalt. Aga nende puhul on päris tihti muidugi see,  et reisitakse peredega ja siis loomulikult terve pere peale võtab ka ettevalmistus ja turvakontroll rohkem aega. Kui reisitakse väikelapsega on kaasas ka lapsetoit, mida igal juhul peame kontrollima.

Kui palju Tallinna lennujaam terroriohu ennetusega tegeleb?

Riikide põhiselt on riskid erinevad. Me oleme väike riik ja meil ei ole õnneks palju sellist seltskonda, kes tükiks siia riiki ja kelle puhul võib tekkida küsimus, nende tegeliku eesmärgi kohta. Meie risk on täna suhteliselt madalal tasemel, aga see ei tähenda seda, et me ei jälgiks seda mis toimub.

Kaks korda aastas on meil kokkusaamine Euroopa lennujaamadega, kus arutame võimalikke riske. Näiteks Brüsseli ja Istanbuli lennujaamade avalike alade rünnakute järel on tehtud selline käsiraamat, millega Euroopa lennujaamad peavad arvestama avalike alade ehitusel, julgestusalade meetmete valimisel ja muudel sellistel asjadel.

Kas sellest tulenevalt on Tallinna lennujaama avalikke alasid ka kuidagi muudetud?

Kui hakkame juurdeehitusi tegema, siis ikkagi arvestame sellega. Aga me oleme täna õnneks natuke paremas seisus kui väga paljud teised Euroopa riigid. Muidugi keegi ei oleks osanud oodata, et Brüsselis selline asi juhtub, aga nüüd on Brüsseli lennujaam ka palju muutunud.

Lisaks teeme politseiga väga tihedat koostööd ja ka kaitsepolitseiga, kes riigile riskihinnanguid paneb. Aeg-ajalt ikka tekivad uued ohud Euroopas ja kui jõuad ühtede meetmetega tegeleda, siis mõeldakse juba jälle midagi uut välja. Et muidugi kursis tuleb olla kogu aeg sellega, mis mujal toimub ja infovahetus lennujaamadega aitab väga palju.

Meil on kogu aeg lennujaamas G4S patrullid, kes jälgivad kogu aeg lennujaamas toimuvat, et ka kui keegi mõtleb midagi korraldada, siis nad teavad, et me jälgime kõike mis toimub ja saame koheselt reageerida, kui midagi kahtlast näeme. See on selline ennetustöö.