Eestlane Taanis: taanlased on õnnelikumad, kuna oma aega väärtustatakse rohkem

Foto: Agaate Antson

Eestlaste tõsidust ja kerget pahurust kiputakse ikka halva ilma ja pika talve süüks ajama. Kuna Skandinaaviamaades on ilm vähemalt sama kehv, kuid tusasust kohtab vähem, arvatakse, et ju nad on õnnelikumad paremate palkade ja majanduse tõttu. Kuigi ka siin võib peituda terake tõtt, on Taanis elava eestlase sõnul taanlaste rahulolu põhjuseks hoopis oskus aeg maha võtta ning oma lähedasi ja eraelu väärtustada.

Eesti tudeng Kristina (29) on Taani pealinnas elanud juba kaks aastat ning tunneb end sealses kultuuris juba üsna koduselt. «Mulle hästi meeldib siin, kuidas inimesed panevad palju rõhku hetke nautimisele ja võtavad palju aega iseenda jaoks ja ka et teistega kokku saada. See minu meelest toimib hoopis teistmoodi kui Eestis,» kirjeldas ta heaoluriigi võlusid.

Kristina sõnul võtavad taanlased ekstra aega, et neil oleks hea olla. «Seal on pisikesed detailid, mis tekitavad sinus tunde, et on ülimalt mõnus olla ja soe. Isegi kui pole füüsiliselt soe, siis teistmoodi määral on soe. Inimesed reaalselt võtavad aega, et olla,» sõnas ta.

Sellisel olemise nautimisel on taanlastel suisa ka oma termin hygge, mis otse tõlgituna võiks tähendada midagi hubasuse ja soojuse vahepealset. Kuna hygge on Taani kultuuris niivõrd oluline, proovib riik seda suisa UNESCO pärandina registreerida. Kristina usub, et  hygge näol ei ole tegemist millegi sellisega, mida mujal ei leiduks, kuid oluliseks muudab selle see, et sellisele nautlemisele on nimi pandud.

«Hygge on taanlastele väga omane. Ma arvan, et inimesed igal pool teevad seda, aga ei ole sellist kontseptsiooni loodud. Ehk siis kui, paned millelegi nime, siis justkui tekitadki selle asja. Ja kuna see on tekitatud, siis saadki seda teadlikult rohkem praktiseerida ja sellele rohkem rõhku panna,» kirjeldas ta.

Küsimusele, kas taanlasi võib siis ikkagi kõige õnnelikemaks inimesteks pidada vastas Kristina, et tema kogemuse põhjal on talle jäänud pigem mulje, et see õnnelikkus on kohati pinnapealne.

«Väljastpoolt tundub, et kõik elavad väga hästi, ilusates kodudes, õnnelikes peredes, kõik on hästi, palk on hea, elukvaliteet on meeletult kõrge,» loetleb ta Taani elu hüvesid. Kuid Kristina sõnul on kogu selle täiuslikkuse pahupooleks tohutu surve sedavõrd ideaalne olla.

«Kuna kõik tundub täiuslik, ei näidatagi välja, kui midagi halvasti on ning selle täiuslikkuse pinge on kohati nii suur, et nii mitmedki murduvad selle all,» selgitas ning avaldas imestust selle üle, kui paljud tema tuttavatest peavad tihti psühholoogi külastama. «Näen seda ülikoolis ka, et see pinge ja surve, mis endale pannakse on liiga suur,» lisas ta.