Teadlased selgitavad, miks Pisa torn pole maavärinate kiuste veel ümber kukkunud

Pisa torn Foto: Marion Sitter / PantherMedia / Scanpix

Hiljuti viidi läbi uuring mõistmaks, kuidas on viiekraadise kalde all olev ikooniline Pisa torn suutnud vastu pidada neljale tugevale maavärinale.

Pisa torni näiline haprus, kuid tegelikult ülim tugevus on üllatanud insenere ja teadlasi sajandeid, kirjutas Independent. 

Kuna torn asub seismoloogiliselt üsna aktiivses piirkonnas, on teadlased kippunud eeldama, et keskmine maavärin võib põhjustada 58 meetri kõrgusele hoonele kas tugevaid kahjustusi või suisa kokku kukkumist. Kummalisel kombel pole seda aga veel juhtunud.

Bristoli ülikooli 16 inseneri otsustasid Pisa torni saladust lähemalt uurida ning avastasid, et torni tugevus ja kõrgus kombineeritud pinnase pehmusega tagavad selle, et maavärin tornile suurt mõju ei avalda.

See fenomen on tuntud kui dünaamiline pinnase ja struktuuri suhe (DSSI) ning hetkel on Pisa torn DSSI efekti tugevuses suisa maailmarekordi hoidja.

«Irooniliselt on see sama pinnas, mis põhjustas torni viltu vajumise ja peaaegu ümber kukkumise, olnud abiks torni säilimise maavärinates,» selgitas Bristoli ülikooli uurimisgrupi juht professor Mylonakis.

Pisa torni ehitusega alustati 1173. aastal ning mitmete sõdade tõttu valmis see alles ligi 200 aastat hiljem. 20. sajandil oli aga oht hoone ümber kukkumiseks nõnda suur, et 1920. aastatel lisati torni vundamenti tsementi lisaks ning 1990. aastal otsustati külastajaid Pisa torni juurde üldse mitte lasta. 

2001. aastal avati Pisa torn taas ning see on endiselt Itaalia üks populaarsemaid vaatamisväärsusi.