Eestisse jõudnud tuhapilv ei takista lendamist

Tallinnas ei tohiks tuhapilv lennuliiklust häirida. Foto: Toomas Huik

Tallinna Lennujaama juhatuse liige Erik Sakkov ütles Kuku raadio hommikuprogrammile antud intervjuus, et Islandi vulkaanituhk esialgu Eesti õhuliiklust ei sega, kuigi Eesti õhuruumis on tuhk juba olemas.

Ka lennunduse ekspertkomisjoni esimees Kristjan Telve kinnitas täna hommikul Vikerraadiole antud intervjuus, et Eestisse jõudnud vulkaanituha pilv ei takista siinses õhuruumis lennukite liikumist. Meieni jõudnud tuhapilv on Telve ja Sakkovi selgituse järgi piisavalt madala kontsentratsiooniga.

Sakkovi sõnul on tänane hommik olnud Tallinna Lennujaamas tavapärane – kõik lennud toimuvad täpselt nii nagu toimuma peavad ja ühtegi lendu pole tühistatud. Sakkov märkis, et kui juhtub, et kuskil Euroopas pannakse õhuruum täiesti kinni, siis võib juhtuda, et Tallinnast ei saa lennuk startida kuhu vaja, kuid hetkel ei ole teada ühtegi sellist juhtumit.

Kõikidel inimestel, keda huvitavad Tallinnas väljuvad või saabuvad lennud, soovitab Sakkov vaadata lennujaama kodulehekülge, kus on alati adekvaatne info olemas.

Sakkov kinnitas veelkord, et Eestis teeb õhuruumi sulgemise kohta otsuseid lennuamet mitte Tallinna lennujaam ning eile otsustas lennuamet, et mingeid erilisi samme praegu ette ei võeta. «Kui suurema tuhasisaldusega pilved peaksid Eesti kohale saabuma, antakse lennufirmadele vabad käed, teha oma riskianalüüs, ja lennata siis kui nad tunnevad, et see on ohutu,» ütles Sakkov.

Samas tuleb lennufirmadel teha täiendavaid mootorikontrolle ja teavitada vastavaid institutsioone, kui lennuk saab tuhapilvest läbi lennates mingisuguseid kahjustusi. «Ka lennukite mootorite tootjad on aktsepteerinud sellise kontsentratsiooniga alas lendamist ja on väljastanud ka vastavaid sertifikaate lennufirmadele, et sellises alas võib lennata,» rääkis Telve.

Lennunduse ekspert selgitas ka, et kogu tuhapilv on jaotatud kolme ossa: madalama (200-2000 mikrogrammi kuupmeetri kohta) kontsentratsiooniga osa, kus võib lennata ja lennufirmadel tuleb teha vaid väikseid kontrolle; keskmise kontsentratsiooniga tase on 2000-4000 mikrogrammi kuupmeetri kohta ja sellistest aladest läbilendamiseks tuleb lennufirmadel teha riskianalüüs või esitada lennuametile vastava mootoritootja sertifikaat; keelualaks loetakse osasid, kus kontsentratsioon on üle 4000 mikrogrammi kuupmeetri kohta.

Päris punane keeluala on Telve sõnul praegu näiteks Lõuna-Rootsi kohal, kuid see on väike ja lennuliiklust see tegelikult ei takista. Seda, miks Saksamaa on otsustanud paljud lennujaamad ikkagi sulgeda, kommenteeris ekspert järgmiselt: «Saksamaa on lähenenud Euroopa riikidest kõige radikaalsemalt selle situatsioonile. Saksama soovib piirata ka selles keskmise kontsentratsiooniga alas lendamist, aga see on iga liikmesriigi enda otsustada.»

Eesti juhindub praegu Põhjamaade praktikast ja sellest, et keskmise kontsentratsiooniga alas lendamist peetakse ohutuks.