Lihasööjabakteri epideemiline levik ohustab eksootilistes piirkondades puhkajaid

Victoria, Austraalia Foto: Constantin Stanciu/PantherMedia /Scanpix

Peamiselt Aafrika riikides leviv lihasööjabakter on jõudnud Austraaliasse, kus arstid peavad olukorda juba «epideemiliseks.» Võika bakteri võib üles korjata ka Indoneesias või Malaisias puhates.

Lihasööjabakteri buruli ulcer tohutu leviku kasv on hakanud Austraalia nakkusspetsialistidele muret tegema, vahendas news.com.au.

Kõige hullem on bakteri juures see, et arstid ei tea, kuidas nakkuse üles korjamist vältida. Samuti ei oska arstid nakkust diagnoosida enne, kui koed on juba tugevalt hävitada saanud. Buruli ulcer kinnitub naha külge ning hakkab siis pehmeid kudesid ja sügavamaid nahakihte hävitama. 

 

I'm glad to see that the skin graft I did with Dr Daniel last week Tuesday has taken quite well and looks to be as good as new in no time. The yellow threads are the stitches for holding the skin in place and to keep the gauze in place also. These can now be removed. Whilst waiting for the dressing to be removed I was quite tense but when it was removed I was more then happy with the results. Rughaz | North Fly District | Western Province | Beautiful Papua New Guinea #rgzheartsofgold #rumginaeup #buruliulcer #remotepng

A post shared by Kevin Pondikou (@kevin_pondikou_) on Jul 25, 2016 at 3:15am PDT

«Kõik vanusegrupid, lapsed kaasa arvatud, on mõjutatud ning haiguse emotsionaalne ja psüühiline mõju nii patsientidele kui ka nende hooldajatele on märkimisväärne,» seisis Austraalia Teadusliku Meditsiiniajakirja raportis.

Nakkushaiguste spetsialisti ja Melbourne'i ülikooli õppejõu Daniel O'Brieni sõnul on Austraalias Victoria piirkond silmitsi suisa «plahvatusliku epideemiaga.» 

«Aeg ootamiseks on otsas. Peame hakkama tegutsema,» sõnas O'Brien.

Praegu arvatakse, et bakter levib sääskedega ning ka sääsehammustuse saanud opossumite väljaheidete kaudu. Alguses tundub, et tegemist on lihtsalt tavalise sääsehammustusega, kuid peagi hakkavad tekkima sügavad haavad, mille sees olev liha oleks justkui ära söödud. Ekstreemsematel juhtudel on bakteri tõttu amputeeritud ka nakatunud jäsemeid.

Austraalias on viimastel aastatel esinenud ligi 2000 lihasööjabakteriga nakatumist aastas, kusjuures enamik nakatunutest on Victoria elanikud. Sellegipoolest on lihasööjabakteri levik kiirelt laienenud ning looduses ka agressiivsemaks arenenud.

Kuigi Aafrika riikides on bakteri levik endiselt kõige suurem, leiab üha rohkem haigestumisi aset ka Austraalias, Malaisias, Indoneesias, Hiinas, Mehhikos ja teistel troopilistel aladel.

Lisaks inimestele on lihasööjabakteriga nakatunute seas ka opossumid, koerad, kassid ja koaalad, kuid seni peetakse vaid opossumeid haiguse edasikandjateks.

Bakter levib niiskematel ja soojematel aladel, kuid endiselt on selgusetu, kust täpsemalt lihasööjabakterid pärinevad, enne kui sääsed nad üles korjavad.

Austraalia valitsus on viimase kümne aasta jooksul eraldanud lihasööjabakteri uurimiseks ja tõkestamiseks 800 000 Austraalia dollarit ehk ligi pool miljonit eurot.