/nginx/o/2018/03/27/7730473t1h9475.jpg)
Lennunduses ei ole midagi juhuslikku, kõik on põhjusega. Oleme juba kirjutanud näiteks pilootide slängist, kuid oled sa kunagi mõelnud, miks on lendude numbrid just sellised nagu nad on?
Travel and Leisure kirjutab, et numbrid ja tähed, mida sa näed oma piletil, pole juhuslik kombinatsioon. Iga lennufirma kasutab spetsifiilist süsteemi, mis määrab igale lennule oma tähe- ja numbrikombinatsiooni.
Tähed on üsna selged ning tähistavad lennufirmat. Nii on Delta lendudel DL, American Airlinesil AA, Unitedil UA ja LOTil LO. Asi läheb keerulisemaks, kui jõuame numbriteni. Kuigi igal lennufirmal on omad reeglid, kuidas määratakse lennunumbreid, kehtib kõikidele ühine määrus – ükski lennufirma ei tohi määrata pikemaid lennunumbreid kui neljakohalisi, seega peavad numbrid mahtuma vahemikku 1-9999. Tavaliselt on paarisarvulised lennud suunaga põhja ja itta, paaritud aga suunaga lõunasse ja läände, kuid sel reeglil on erandeid.
Ka määravad lennufirmad tavaliselt tagasilennu number kõrgemaks – nii näiteks on Tallinnast Brüsselisse Nordica lend numbriga LO8175, tagasi aga LO8176 (Nordica partner on lennufirma LOT, sealt ka kood LO).
Üldiselt on ka nii, et mida väiksem lennunumber, seda olulisema lennuga firma jaoks tegu on. Nii opereerib lend DL1 New Yorki JFK lennujaamas Londoni Heathrow’sse, mis on ilmselt seotud lennufirma ajalooga – kõige esimene rahvusvaheline sihtpunkt oli Delta jaoks just London aastal 1978.
On lennunumbreid, mida sa ilmselt kunagi ei näe. Lendudele ei määrata kunagi numbrir 757, et vältida segadust lennuki mudeliga. Ka ei kasutata ebausu tõttu numbreid 13 ega 666 (kuigi on siingi ette tulnud erandeid).