/nginx/o/2018/11/07/11554891t1h33f7.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/03/23/7714013t1h22f3.jpg)
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kauaaegne turismiarenduskeskuse juht Tarmo Mutso lahkus 15. märtsil ametist. Enne lahkumist aga rääkis 12 aastat Eesti turismi arenduse eesotsas seisnud Mutso Postimehele, kuhu suunas liigub Eesti turism.
Tarmo Mutso selgitab: need on Eesti turismi kolm suunda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tarmo Mutso sõnul on Eesti turismil hulk väljakutseid: kuidas kasvatada suuremat turismitulu, regionaalset ühtlasemat katvust ja olla vähem hooajaline.
«Suvel tuleb majutuskohti kohati suisa puudu, samal ajal kui talvel on auk sees,» selgitas ta ning lisas, et eesmärk ongi just hooaja pikendamine. Selleks on tema hinnangul Eesti turismil kolm suunda, mille nimel ka EAS jätkuvalt vaeva näeb.
1. Eesti äri- ja konverentsiturismi keskuseks
Konverentsiturism oleks Eestile eriti kasulik, kuna see ei sõltuks hooajast ning tooks siia turiste, kes jätavad riiki keskmiselt kolm korda rohkem raha kui tavapärane puhkaja. Samuti on see hea võimalus teadmiste toomiseks Eestisse.
«Konverentsiturismi poolest on Tallinn veel põnev ja uus sihtkoht,» kirjeldas Mutso eeliseid, mis ärituriste siia peaks meelitama. Samuti on Tallinna eeliseks see, et kõik on lähedal ning lennujaamgi asub kujundlikult öeldes pea et vanalinnas.
Kuigi eesistumise raames sai palju väiksemaid konverentse peetud, on Mutso sõnul Eestis puudu üks korralik suur konverentsikeskus. «Praegu käib jutt linnahalli ümber,» ütles ta ning avaldas lootust, et konverentsikeskus ka vajaliku investeeringu saaks.
Konverentsiturism aitaks tema sõnul kahtlemata kaasa ka uutele lennuühendustele, mis tähendab rohkem turiste Eesti jaoks ja eestlaste jaoks rohkem reisimisvõimalusi.
2. Saksa ja Suurbritannia turule minek
Mutso sõnul on Soome turg Eesti jaoks nõnda omaks saanud, et võib öelda, et see on peaaegu nagu siseturg. «Eesti ettevõtjad tunnevad end seal mugavalt ja riiki pole sellisel kujul enam vahele vaja,» selgitas ta.
Kuhu võiks selle riigi poolt varem Soome peale kulunud ressursi aga suunata, on tema sõnul Saksa ja Suurbritannia turud. Mutso hinnangul on need Eesti turismi jaoks suure potentsiaaliga turud, kuhu sisenemiseks peaksime palju tööd tegema.
Kuna Saksa ja Suurbritannia turgudel ettevõtjad omakeskis veel hakkama ei saaks, peakski riik õla alla panema, et tutvustada, miks peaksid nii turistid kui ka sealsed ettevõtted just Eestisse tulema. «Loomulikult jääme aga peaasjalikult suhtlema oma naabritega ja sealt tulevad meie peamised külalised,» täpsustas ta.
3. Koos Soomega ühiselt Aasia turistide siia meelitamine
Helsingi on üks olulisemaid väravaid, mis toob turiste Aasiast Euroopasse. Paraku lähevad Mutso sõnul praegu kaks kolmandikku Finnairiga Helsingisse lendavaid hiinlasi siit piirkonnast mööda teistesse Euroopa riikidesse. Üheskoos Soomega peaks aga töötama selle nimel, et Aasia turiste ka siia piirkonda meelitada.
«Tuleb aru saada, et hiina turistide siia toomine on meie ühine huvi ja sellest võidavad mõlemad riigid [nii Eesti kui Soome],» sõnas ta ning lisas, et õnneks juba ongi hakanud see arusaam tegelikult tekkima. Samuti reisivad Aasia rahvad üldiselt rohkem, mis annab optimismi, et koostöös Soomega hakkab siia tõepoolest rohkem turiste jõudma.
Tarmo Mutso uueks töökohaks on Saksa-Balti Kaubanduskoda, kus ta hakkab juhtima Tallinna bürood. Praegu EASi turismiarenduskeskusel veel uut juhti valitud ei ole. EASi turismiarenduskeskuse peadirektori kohusetäitjana on ametis Annely Vürmer.