Mis on Nowruz ja miks seda tähistatakse?

Haft-sin laud Foto: Germán Vogel / Alamy/ Vida Press

Teisipäeval kell 18.15 algas ametlikult kevad, kuid mitmetes kultuurides tähistatakse seda suurte pidustustega ning Iraanis tähistab see suisa uue aasta algust.

Kevadise pööripäevaga langeb kokku ka paljudes Kesk-Aasia riikides tähistatav Nowruz ehk kevade ja taassünni püha.

Nowruz tähendab pärsia keeles uut päeva ning kuigi vaid Iraanis algab sellega ka ametlikult uus aasta (aastanumbriks saab seal täna 1397), on Nowruz kevadpühana ametlik riigipüha tervelt 13 riigis.

Nowruz on rohkem kui 3000 aastat vana püha, mis pärineb vanast zoroatrismi religioonist ning on tõeliselt üllatav, et mitte ühelgi nooremal religioonil pole seda vana püha õnnestunud hoolimata korduvatele katsetele «välja süüa.»

ÜRO märkis Nowruzi 2010. aastal rahvusvaheliseks pühaks ning nende andmetel tähistatakse seda laialdaselt just Balkani poolsaarel, Musta mere ääres, Kaukaasias, Lähis-Idas ning Kesk-Aasias elavate rahvaste seas.

Nowruzi tähistamine sarnaneb paljuski meie kultuuris levinud lihavõtetele. Enne kevadpüha koristatakse põhjalikult kodu, katkised asjad parandatakse ning ruumid kaunistatakse. Värvitakse isegi mune, mis peaks uuel aastal tooma viljakust ja elujõudu.

Nowruzi päeval kogunetakse pere ja sõpradega kokku ning süüakse maitsvat toitu. Nowruzi keskmeks on justkui altari laadne Haft-sin (tõlkes seitse s-i) laud, millel olevad esemed peaksid tulevaks aastaks tooma õnne ja edu.

Haft-sin laual peab alati olema:

Sabzeh- värskelt kasvatatud nisuoras, sümboliseerib taassündi ja loodust

Samanu- nisupuding, sümboliseerib väge ja jõudu

Senjed- kuivatatud magusad pärsia oliivid, sümboliseerivad armastust

Siir- küüslauk, sümboliseerib tervist

Siib- õun, sümboliseerib ilu ja tervist

Somagh- päikesetõusuvärvi sumahhi marjad sümboliseerivad hea võitu kurja üle

Serke- äädikas sümboliseerib kannatlikkust ja kõrget iga