/nginx/o/2018/11/07/11554891t1h33f7.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/03/09/7671421t1hd1f7.jpg)
Tšiili valitsus otsustas muuta 40 protseni riigi ookeanivaldustest looduskaitsealaks, mis on rohkem kui ühelgi teisel riigil maailmas.
Tšiili andis just 40 protsenti oma ookeanialadest loodusele (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tšiili president Michelle Bachelet allkirjastas seaduse, mille kohsalt hakkavad kolm suurt ala Tšiili ookeanivaldustest kuuluma looduskaitse alla, vahendas Lonely Planet.
Nendel kaitse all olevatel aladel ei hakata enam iial kala püüdma ja need jäetakse puutumatult täpselt selliselt, nagu loodus seda kujundab. See tähendab, et 42 protsenti kogu Tšiili avamerest on nüüd kaitse all, mis on protsentuaalselt suurem kui ühelgi teisel maailma riigil. Kaitse all olev meri ümbritseb mitmeid reisisellide seas tuntud paiku nagu näiteks Lihavõttesaar, Hoorni neem ja Juan Fernandez saared.
Kokku moodustavad kaitse all olevad ookeanialad ligi 1 165 000 ruutkilomeetrit ja on koduks sadadele liikidele, mida ei leidu mitte kusagil mujal maailmas.
Suurim kaitseala on Lihavõttesaare ümber ning seal on lubatud vaid kohalike poolt harrastatav traditsiooniline kalapüük. Samuti toetab Lihavõttesaare kohalik kogukond tugevalt looduskaitsealade registreerimise otsust.
«Tšiili on loonud globaalse eeskuju ookeani kaitseks, registreerides rohkem kui 42 protsenti oma majanduslikust alast looduskaitse alla,» sõnas ookeanite kaitset ette valmistada aidanud organisatsiooni Pew Charitable Trust esindaja Max Bello.
Ta lisas, et see on oluline samm ookeanide kaitses ning nüüd peaksid teised riigid järgnema. Ta lisas, et tšiililasena on tal uhke tunne, et tema riik on näidanud maailmale, et keskkonnakaitse on jätkusuutliku arengu alustala.
Tšiili julge samm ookeanide kaitses on juba tekitanud doomino-efekti ka teistes Ameerika riikides. Mehhiko teatas hiljuti, et loob suurima ookeani kaitseala Põhja-Ameerikas ning Lõuna-Ameerika poole pealt kaaluvad ka Argentiina ja Brasiilia looduskaitsealade tekitamist ookeanis.