Kreeta - tuulte ja põnevate müütide maa

Meri on Kreetal sageli tormine. Foto: Autori fotod

Kreeka suurimat saart Kreetat on nimetatud tuulte ja müütide saareks ja neid mõlemaid jagub seal tõepoolest küllaga. Tegu on ikkagi Zeusi sünnimaaga.

Kreetas saab nautida lisaks kristallselge veega sügavsinisele merele maalilisi mägesid ja viljakaid tasandikke, kus kasvab vist küll kõik, mis maha pandud. Tihedam on asustus saare põhjaosas, kus paikneb ka enamus eestlastegi seas populaarseid kuurorte.

Kui soovi, võib saare ühest otsast teise sõita ühe päevaga, sest saar on läänest itta pikk vaid 265 ja laiust on sel 56 kilomeetrit.

Saare ajalugu on aukartustäratav. Kui muu maailm elas veel kiviajas, õitses Kreetal hiilgav Minose kultuur. Pärast seda on saart valitsenud kordamööda doorialased, roomlased, bütsantslased, araablased, veneetslased ja türklased. Verised vabadusvõitlused jätkusid kuni 1898. aastani, mil Kreeta iseseisvus. Teise maailmasõja ajal okupeerisid saare omakorda sakslased.

Kõik see on vajutanud kreetalaste iseloomule oma pitseri. «Ärge mingil juhul kohalikele rääkige, kui toreda puhkuse Türgis veetsite, sest siis on hukkamõist tagatud,» hoiatab giid Aita. Eks neid vaenlasi on selle saare rahval teisigi.

Muidu on elanikud sõbralikud, eriti praegu, kui hooaeg alles algab ja kohalikud pole pikast turistide möllust veel väsinud. Kuus kuud aastas rabavad kõik kõvasti tööd teha, sest turism on paljudele ainus sissetuleku allikas.

Talvekuudel kõpitsevad paljud oma oliiviistandustes, mis on saare teine olulisim tulutooja. Muide, riik soosib seda tegevust igati, andes neile, kes valmis oliivipuukasvatust rajama, ka rahalist tuge.

Arhitektuur pole Kreetal suurem vaatamisväärsus, sest seda esindavad põhiliselt valged karbid – igaüks isemoodi. Ja nende vahel laiub sageli umbrohtu kasvanud tühermaa. Päris mere piirile rajatud villade seas kohtab muidugi ka tõelisi kaunitare, kuid need on üksikud erandi.

Palju on poolikuid maju, viimase korruse armatuur taeva poole turritamas. Esiteks pole mõtet lõpuni ahitada sellepärast, et siis tuleb hakata kopsakat kinnisvaramaksu tasuma ja teiseks saab majandusliku seisu paranedes alati veel mõne korruse peale ehitada, et see raha teenima panna.

Kõiki teid palistavad oliivipuud, aga palju on ka banaanipuid täis tuubitud kasvuhooneid, mille üks kobar kaalub kuni 30 kilo. Kui õues on lapike punast mulda, siis on see tingimata midagi täis istutatud. Väga hästi kasvab kartul, mille saaki saab koguni kolm korda aastas. Kartulikottidega talumehi näeb kõikjal maanteede ääres oma toodangut müümas. Nagu ka apelsinide pakkujaid.

Kreetalased on väga usklikud. Seal on tavaline vaatepilt, et mammi tõttab pühapäeva hommikul kirikusse ja papi samal ajal kohvikusse oma klaasikest rakit rüüpama. Ülejäänud aja istuvad mõlemad oma maja ees, palvehelmed näppude vahel.

Noored seevastu veedavad tänavakohvikutes aega pikast klaasist kõrrega jää- või jäätisekohvi juues. Veini segatakse sageli veega pooleks.

Hinnad on Kreetal Eesti omadega võrreldavad, kohati isegi madalamad. Näiteks saab pooleliitrise õlle rannakohvikus 2 ja soodusajal koguni 1,5 euro eest. Rannarestoranis maksab hiiglasuur grillitaldrik ja karahvinitäis head veini kahele vaid 25 eurot. Seevastu on bensiiniliiter 1,8 euro ringis ehk meil müüdavast oluliselt kallim.

Kontoritöötajate palgad on 700-800, hotellides kuni 1000 eurot kuus koos võimalusega lisa teenida. Turismibussi juhid teenivad 2500, muud juhtivad töötajad kuni 3000 eurot kuus.

Kreeka toidud on oma tuntud headuses. Igapäevaselt kastavad kohalikud sepiku moodi saia oliiviõli sisse, panevad peale tomati ja mozzarella juustu ning hammustavad suurest käntsakast liha kõrvale. Süüakse palju ja sageli ning veel ka hilja õhtul mitu käiku järjest. Seetõttu kohtab linnades palju ülekaalulisi. Samas toitutakse mägedes üsna tervislikult.

Hotelli restoranis on saada kõike, mida üks eurooplane iganes süüa soovib ja veel palju enamat. Muidugi on seal liudadel hulk eri värvi oliive, aga ka laias valikus igasuguseid ube, seemneid, idusid ja pähkleid. Hommikul saab muna, lõuna ajal ja õhtul liha, kala, kartulit, riisi, pastat ja mida kõike veel. Ja muidugi puuvilju, mis mugavalt ära kooritud ja tükeldatud.