EASi direktor: rekordilisest aastast hoolimata avaldas eesistumine turismile ka negatiivset mõju

EASi turismiarenduskeskuse direktor Tarmo Mutso. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

EASi turismiarenduskeskuse direktor Tarmo Mutso selgitas Postimehele, mis on turistide arvu ja ka sissetoodud tulu kasvu taga ning kuhu liigub Eesti turism edasi.

Täna hommikul tegid EAS turismiarenduskeskus ja statistikaamet ülevaate eelmise aasta turismisektori arengutest, mis on olnud paremad kui kunagi varem. Ettekannetes jagasid rõõmusõnumeid nii statistikaameti juhtivstatistik Helga Laurmaa kui ka EASi turismiarenduse direktor Tarmo Mutso, kes mõlemad kinnitasid, et 2017. aasta oli Eesti turismisektori jaoks erakordselt hea.

Tänu uutele plaanitavatele lennuühendustele, Eesti sünnipäevaüritustele ning vene turistide kasvule, oodatakse järgmisest aastast veelgi tublimat tulemust. Tarmo Mutso selgitas hea aasta tagamaid ka veel eraldi.

Mis on toonud kasvu?

See oli meile rahaliselt ka kindlasti kasulik, kuid peame meeles pidama, et oma tavapuhkajat ei tohiks me ära kaotada. Tavapuhkaja peame nüüd jälle tagasi meelitama.

Erinevad põhjused. Esiteks on arvuliselt kasvanud vene turistide arv. Kuna 2013.–2014. aastal oli vene turistide arv veel suurem, siis on meil selle tipu taastamiseks ruumi kasvada. Aga kuna venelased reisivad tervikuna praegu rohkem, siis on lootust, et ka sellel aastal vene turistide arv Eestis kasvab.

Teiseks on kasvanud siseturism, mis on tegelikult juba üheksandat aastat järjest tõusnud. Eestlane puhkab siinsamas üha rohkem ja loodetavasti läheb ka majandusel nii hästi, et ollakse valmis seda tegema.

Oleme investeerinud koos lennujaamaga uute ühenduste avamisse ja see näitab juba tulemusi. Suurbritannia on teinud suure kasvu. 2011. aasta oli küll Suurbritannia turistide poolest rekordaasta, kuna siis oli veel rohkem ühendusi ja ka turiste. Sinna on meil veel ruumi minna, kuid loodame uusi ühendusi luues selleni jõuda. Turismitulu on samuti olnud rekordiline.

2017. aastal on olnud palju väiksemaid kasvamisi. Kui vaatame riikide tabelit tervikuna, siis enamik riike on siiski kasvus. Näiteks Aasia turistide kasv on tõusuteel. On vaid üksikud riigid, kus on toimunud langus, nagu näiteks Soome ja veidi ka Saksamaa.

Kuidas on Eesti eesistumine turismisektorit mõjutanud?

Nii hästi kui ka halvasti. Eesistumine tõi kindlasti eesistumise perioodil Tallinna jõukamaid inimesi, kes jätsid siia ka rohkem raha. Aga eesistumine muutis Tallinna kindlasti vähem atraktiivseks tavapuhkajale, kellele jäi võimalus, et kas ta ei puhka üldse või läheb mujale regiooni. Seda nii majutuskohtade puuduse kui ka kõrgenenud hindade pärast. Tervikuna on Eesti hinnad suhteliselt kallid, eks see on mõju avaldanud.

Majutuskohad ja hinnad on hästi peegeldumas ka Tartu puhul, kus ligi pool kasvust on tulnud siseturismi ja ülejäänud pool lätlaste ja ka soomlaste arvelt. Osa Tartusse läinud soomlasi on ka neid, kes oleks tahtnud tulla Tallinna puhkama, aga eesistumise tõttu tulid Tartusse. Tegelikult võisime eesistumise tõttu osast turistidest ilma jääda küll.

Võib öelda, et eesistumine aitas kaasa Eesti tuntusele tervikuna, näitas seda, et oleme pildis ja oskame võõrustada. See oli meile rahaliselt ka kindlasti kasulik, kuid peame meeles pidama, et oma tavapuhkajat ei tohiks me ära kaotada. Tavapuhkaja peame nüüd jälle tagasi meelitama.

Kui palju on Soome turistide langust mõjutanud alkoholiaktsiisi tõus?

Kindlasti on mõjutanud, aga mõjutanud on ka tegelikult hindade kasv tervikuna. Soome turistide langus ei ole tegelikult sedavõrd suur. See on suur ainult võrreldes möödunud aastaga, kuid eelmine aasta oli ka Soome turistide puhul rekordiline, kuna oli suurem kui viimase nelja-viie aasta tulemus. Me peame olema tähelepanelikud Soome puhul ega saagi eeldada suurt kasvu. Kuid peame vaatama, et hinnapoliitikaga ei läheks selliseks, et Soome turistide puhul langustrend hakkakski jätkuma.

Mainisite ettekandes, et Tartusse reisivate turistide kasv tuleb uute majutuskohtade avamisest. Kui palju on suurenenud Tartu turismi mõjutanud ERMi avamine?

Jah, see on toonud juurde nii eestlasi kui ka välisturiste. Tartu teeb väga head tööd Läti turuga ja see on just paljuski seotud atraktsioonidega. On see siis Ahhaa keskus, ERM või muud pereatraktsioonid, mida Tartus ja Tartu ümbruses pakutakse.

See on kindlasti koht, millega on tehtud targasti tööd ja tulemused on seda näidanud. Aga kui majutus nüüd suurenenud huviga kaasa ei tuleks, siis ei saaks turistide kasvu realiseerida. Õnneks tuli majutus kaasa. Et üks on küll põhjus, aga kui pole võimalust, siis ei saaks midagi teha. Loodame väga, et Tartu kasv ja kõrgem nivoo jääb ka püsima.

Kuidas proovib Eesti end välismaal turundada?

Eks meie põhiteemadeks jääb ikka looduspuhkus, tervisepuhkus, linnapuhkus, pered ja äriturism. Igal valdkonnal on oma loogika, kuidas neid paremini pakkuda. Looduse kontekstis on küsimus, et mis on meil teistmoodi kui soomlastel ja lätlastel. Meie loogika on see, nagu Stress Buster kampaania näitas, et pigem on meie sõnum, et meil on siin looduslähedane ja keskkonnasõbralik keskkond. Ja et me tuleme pigem appi stressi maandama, mitte ütlema, et meil on kõige ilusam mets. Tervisepuhkuse spaa kontekstis on meil arvestatav heaoluspaade kasv.

Selge on see, et me pole enam aastaid teinud suuri tänavakampaaniaid ja oleme kõvasti vähendanud messidel käimist. Asendasime selle sisu tootmisega, digiturundusega ja sotsiaalmeedia jalajälje suurendamisega.

See on tulevikku vaadates taskukohasem ja praegu saab öelda, et see on ka mõjusam. Virnade kaupa trükiste valmistamine, printimine, transportimine ja jagamine versus sotsiaalmeediakanalite kaudu inimeste kõnetamine, operatiivse ja atraktiivse sisu loomine on oluliselt lihtsam ja mõjusam.